Lindi looduskaitseala. 1100 ha suurune Lindi looduskaitseala asub Tõstamaa ja Audru valla piiril Pärnu-Tõstamaa maantee ääres. Kaitseala südame moodustab Lindi raba oma väikeste maaliliste järvekestega, mis enamikus kesksuveks kaovad. Märga mudahälvestega ja üksikute laugastega lageraba piirab ribana puisraba ja servadel levib siirdesoomännik, loodeosas kasvab männi-kase segamets. Soo lõunaosa on mustika- ja jõhvikarikas, sügiseti on siin palju seeni. Soos võib vabalt liikuda, kuid kindlasti õrnale soomaastikule kahju tekitamata. Sohu ulatuvale maasäärele minek on seevastu keelatud. Taimeliikidest võime kohata harilikku jugapuud, väikest käopõlle, kaunist kuldkinga, laialehist neiuvaipa, kuradi sõrmkäppa, ungrukolda. Siin on väga omapärane linnustik, sest esineb nii rabadele kui mererannikule iseloomulikke linde: merikotkas, must toonekurg, väike konnakotkas, sookurg, sarvik-pütt, teder, tilder.
Kaitsealal ei paikne ühtegi elumaja ega haritavat maatükki.
Rabamaastikku saab nautida Lindist Kõpuni. Loe siit edasi
Pootsi park on 4,9 ha suurusega endine mõisapark. 19. saj. I poolel rajati klassitsistlikus stiilis mõisapark. Park koosneb kahest või õigemini ka kolmest eraldiseisvast pargiosast. Haruldustest kasvas siin ka saarvahtra teisend, mida esineb Eestis vaid üksikutel leiukohtadel. Loe siit edasi
Manija saar on Kihnu järel Pärnumaa suuruselt teine saar. 19. sajandil olnud saar riigi tagavaramaa, Pootsi mõisa heinamaa. Saarel oli heinamaavahi maja, paar küüni, ei ühtki puud, vaid kibuvitsa- ja pajupõõsad. 1933. aastal, kui Kihnu saar jäi kihnlastele kitsaks, kolis siia 22 peret, kokku 79 inimest. Loe siit edasi
Sorgu saar Meremehed teavad Sorgu riffe Pärnu lahe sissesõidutee ääres juba ammustest aegadest, sest siin on hukkunud palju laevu. Pärnu sadama ehitamise aegu, 1864 pandi saarele puidust meremärk, mis asendati 1904. aastal punastest telliskividest silindrilise tuletorniga. Loe siit edasi
Tõrvanõmme mänd kasvab Tõlli külas Tõrvanõmme talu juures, on pahkliku tüve ja omapärase laiuva võraga 8-haruline mänd. Puu kõrgus on 14,5 m, võra läbimõõt 24 m ja tüve ümbermõõt 90 cm kõrguselt üle 4,5 m . Kui männil oleks selline ümbermõõt rinna- ehk normaalkõrguselt, võiks teda pidada Eesti jämedaimaks männiks. Loe siit edasi
Tõstamaa luidestik– Tõstamaa-Varbla kõrgustiku lõunanõlval, paralleelselt Audru-Tõstamaa maanteega kulgevad kaks luiteahelikku, tähistades kunagise rannajoone asukohta. Tõstamaa aleviku külje all, luitel asub Tõstamaa kõrgeim mägi – Levaroti mägi. Loe siit edasi
Tõstamaa mõisapark rajati 19.sajandi teise poole algul peahoone ümber, hiljem laiendati veetorn-elamu ümber vabakujulise pargina. Mõisa ümber olev park on lagendikuline, seda kroonib kaharavõraline tamm , mille juurde asetati 1990.a. mälestuskivi rahvahariduse 300. aastapäevaks. Loe siit edasi
Tõstamaa aleviku piires paiknev paisjärv rajati Tõstamaa jõele Laagisoos toimunud maaparandustööde käigus 1972. aastal. Varjuline looduskaunis koht hakkas kohalikule rahvale meeldima ning kohe pärast paisutamist ehitati sinna laululava ja jaanitulepalts koos istepinkidega. Loe siit edasi
Kastna poolsaar on looduskaunis koht oma ligi 50 ha kadakasaluga, Kastna tammede (maakonna jämedaim ja vanim), Kastna mõisa ja pargiga. Maastik on nii valla, Kihnu väina merepargi kui ka maakonna üks väärtuslikemaid. Loe siit edasi
Ermistu järve on rahvasuus kutsutud Tõstamaa -, Hermes -, Härmesi -, Ermistu- ja Mõisajärveks. Ermistu järv on Pärnumaa, ühtlasi ka Läänemaa suurim ja Eestis suuruselt üheksas. Järve pindala on 480 ha, suurim sügavus 2,9 m, keskmine sügavus 1,3 m. Loe siit edasi
Tõhela järv on Pärnu maakonna ja kogu Lääne-Eesti üks ilusamaid järvi. Suuruselt Eestis kümnes järv on 407 ha, keskmiselt ainult 1,3 m sügav, 3 km pikk ja 2 km lai. Loe siit edasi
Alu mägi on neli kilomeetrit pikk ja 50 – 100 meetrit lai, 5 – 6 meetrit ümbritsevatest maadest kõrgem seljak on siinses tasases piirkonnas silmapaistvaim kruusast ja liivast koosnev kõrgendik. Alu mägi on lausa kaetud rändrahnudega. Alu ja endise Murru küla ümbruses moodustavad need viie hektari suuruse kivikülvi (ühe aari kohta 90 rahnu), mida on nimetatud üheks markantsemaks Eestis. Loe siit edasi
Nätsi-Võlla rabamaastik paikneb Pärnu madaliku lääneosas ning Tõstamaa valla kirde osas. Maastiku moodustavad Nätsi – Võlla raba looduskaitseala koos ümbritsevate metsaaladega ning rabast lõunasse ja edalasse jäävad moreenseljakud. Loe siit edasi