Tõstamaa mainekaim aednik Juhan Tael

 

 

 

 

Juhan Tael sündis Pärnumaal Paikuse vallas Taalis. Noorusaastail siirdus Juhan Venemaale. Omandas aednikutööks vajalikud oskused ja muude tegevuste kõrval töötas ta aednikuna. Venemaal kohtus ta oma tulevase abikaasa Sinaida Kanguriga (sündinud 1881 Tõstamaa vallas Selistes Jake talus). Sinaida oli koos oma õe Akeliinaga leidnud Venemaal tööd õmblusmamsli ja guvernandina. Jõuka talu tütardena olid nad Tallinnas omandanud vastavad oskused, lisaks ka vene ja saksa keele. 1912. aasta alguseks olid Juhan Tael ja õed Kangurid taas Eestis. Sama aasta veebruaris sõlmiti Juhani ja Sinaida abielu Seliste Püha Vassili Apostliku Õigeusu kirikus. 1912.aasta 25.novembril sündis neile poeg Ilmar (Ilarion). Pere asus elama Tallinnasse. Eesti Vabariigi algusaastail sai sõjavägede ülemjuhataja kindral Laidoner Viimsi mõisa omanikuks ning seal asus aednikuna töötama Juhan Tael.

Kolmekümnendail aastail hakkas Taela pere üha enam ja enam Tõstamaa poole vaatama sooviga siinkandis uus kodu luua. Tõstamaa aleviku külje all asus perekond Kangurite teine suurtalu – Tõnise talu. Nii omandati Tõstamaa alevikus, praeguse Metsa tänava ääres, kahe maja plats: üks plats Juhan Taela perele ja teine plats Sinaida venna Ilmar Kanguri perele. Juhani maja projekteeris nende poeg Ilmar ning 1938. aastal koliti uude majja elama, kuigi ehitus oli alles pooleli. Lisaks Juhanile ja Sinaidale kolis majja ka Sinaida õde Akeliina. Peremees Juhan hakkas kiiresti aeda rajama, maja ise jäi aga poolikuks. Teisele platsile, mis oli mõeldud Sinaida vennale, maja ei ehitatudki.

Juhan Taela aed kujunes hoolsa töö ja aedniku teadmiste-oskuste varal silmapaistvaks. Kevadeti müüs Juhan mitmesuguseid taimi, viljapuuistikuid ja ettekasvatatud lilli (eriti võõrasemasid surnuaeda). Tänagi on Tõstamaal inimesi, kes on ostnud Taela aiast taimi ja muid aiasaaduseid.

Juhan Taelal oli eriline osa ümbruskonna õunaaedade rajamisel. Ta muretses mitmeid sorte väljaspool Eestit ja abistas kohapealseid aiarajajaid. Seda tegi ta eelkõige enne Tõstamaale elama asumist kui hakati mõisa jagamisel rajama asundustalusid. Nii mäletab oma isatalu Oja kahe hektari suurust õunaaeda peretütar Maie Erikson-Ojamets. Juhan Taela eestvedamisel oli aia varjulisse osasse istutatud ka viinamarju, mis olid kasvamas ka Taela enda aiandis. Oja talu peremees Vassili Ojamets oli Sinaida Taela (neiupõlvenimega Kangur) sugulane. Tema tütar Maie meenutab Oja taluaiast rohelisi õunu, mida kutsuti „rootsi raudpeaks”. Proua Maie jutu järgi pandi neid õunu sügisel hapukapsaste hulka. Õunad oli väga hapud, kuid säilisid hästi kevadeni. Juhan Taela poogituks peetakse ka üht punaste õuntega viljapuud ühes Metsa tänava äärses aias. Juhan olevat olnud üldse väga hea „käega” pookija, sest tema pooked läksid peaaegu alati hästi kasvama.

Juhan Taela poeg Ilmar töötas Pärnumaal Toris politseikonstaablina. Teise maailmasõja käigus, 14. juunil 1941. aastal Ilmar arreteeriti ja küüditati ning vanemad temast teateid ei saanud. Alles sõja järel, peale Juhani ja Sinaida korduvaid nõudmisi saabus 1956. aastal Tšekupovski külanõukogust tõend Ilmar Taela surma kohta. Tõendis oli surmaajaks 13. juuni 1943 ning põhjuseks kopsutuberkuloos. Ilmar Taela politsei vormirõivas on täna hoiul erakogus.

1960. aastal tähistati kirjaniku Lev Tolstoi mälestuspäeva. Sel aastal möödus kirjaniku surmast (1910. aastal) 50 aastat. Tõstamaa kooli kirjandusring korraldas sel puhul koos Eesti Raadio korrespondendi härra Felix Leediga kokkusaamise Juhan Taelaga. Juhan oli siis 76-aastane ning erk ja igati soliidne halli kikkhabemega vanahärra. Kohtumisel õpilaste ja Eesti Raadio korrespondendiga jutustab Juhan oma loo.

1960. aastal töötas Juhan Venemaal Astapova jaamas ametnikuna, kus ta tegeles ka aiandusega. Ühel päeval tõsteti ühelt rongilt maha järsku haigestunud ja rongis surnud krahv Lev Tolstoi surnukeha. Sealsamas Astapovas toimus surnukeha austusavaldustega puusärkipanek. Antud sündmuse kaunistas lilledega Juhan Tael ning tema valgetest krüsanteemidest valmistatud pärg oli esimeseks pärjaks kuulsa kirjaniku puusärgil.

Lisaks eelnevale rääkis Juhan Tael Eesti Raadio korrespondendile ka oma tööst Viimsi mõisas kindral Laidoneri aednikuna.

Oma viimased eluaastad veetis Juhan Tael Tõstamaal omaenda ehitatud majas elades. Olles kõrges eas, hakkasid maja ja aia eest hoolitsemine Juhanile ja tema naisele Sinaidale üle jõu käima. Nad kutsusid endale appi Vassili Ojametsa tütre Helmi ühe poja, Johannese. Johannes aitas vanapaari nii majapidamises kui aia eest hoolitsemisel ning hiljem kirjutati maja tema nimele.

Juhan Tael suri 1962. aastal. Tema surma järel püüti aeda kuidagi siiski korras hoida, kuid Akeliina surma järel 1970. aastal soikus ka see töö. Sinaida jäi majja üksi ning vajas igapäevast abi toimetulekuks. Johannes oli seotud palgatööga, seega abistas vanaprouat Johannese ema Helmi. 1981. aasta 28. aprillil suri Sinaida Tael ning ta maeti oma mehe Juhani ja õe Akeliina kõrvale Tõstamaa õigeusu kalmistule.

Selle pere suguvõsa esindajad elavad praegu nii Tallinnas kui Kanadas. Sinaida Kanguri / Taela vendade Vassili ja Ilmari järeltulijad on sõjakeerises jõudnud Kanadasse ning aegajalt hoitakse sidet Vassili Ojametsa järeltulijatega Eestis. Tallinnas elavad sugulased lahendasid 90ndatel toimunud maareformi küsimusi.

Arhiivimaterjale lugemiseks 

Kuula intervjuud Juhan Taelaga

Kasutatud materjal:

Käesoleva materjali kogus Elli Teras, kes elab Tõstamaal alates 1959. aastast. Kogu materjal on kogutud suuliselt. Peamised daatumid toetuvad kirjalikele dokumentidele. Kohtumisest koolis 1960. aastal on ta isiklikult osa võtnud. Materjal on redigeeritud ja täiendatud Liina Kääri ja Mari Lühiste poolt. 9. mai 2010