Foto: Eveli Ilvest, Manija
Meie põlisloodus, kus elavad koos hunt ja ilves; meie pühapaigad ja meie animistlik usk kujundavad endiselt meie elurada. Võibolla ehk vähem kui põlvkond tagasi. Tõstamaad ümbritsevates hajaasustusega väikekülades asetsevad kodud tihtipeale nii metsa sees, et teinekord on keeruline aru saada, kust algab mets ja kust algab kodumaja hoov. Ja meie jaoks on üsna loomulik, et meie teed ristuvad rikkaliku elusloodusega. Veel on meil lammaste pügatud kadakased rannaniidud, sekka ohtralt veelinde. Meil on laiud ja saared. Meil on kaks suurt järve ja maailma loomise aegadest pärit raviv järvemuda. Need kõik kokku on aastakümneid muutumatuna püsinud loodusmaastikud koos legendide ja elavate mälestustega. Tõstamaa on üks imeline osa sellest imelisest tuulte tahutud Eestimaast.
Joosep Matjuse eepiline loodusfilm “Tuulte tahutud maa” teeb kummarduse Eesti loodusele, loodusele mis on meie visiitkaardiks.
Aegadest, mida keegi ei mäleta, kõnelevad meile aastatuhandete jooksul kootud maastikud. Igat puud ja rohukõrt on hoolikalt lõigatud või lõikamata jäetud, loomi on hoitud ja eemale peletatud, hääled on toodud lähemale ja sätitud kooris kõlama. Kõik vastavalt võimalustele-tarvidusele. Maastike mustrites on kestma jäänud meie esivanemate püüdlused ja ilumeel.
Tuulte tahutud maa on film Eestimaa metsikust ja ürgsest loodusest, kus vaataja ees avanevad meie kodumaa eriilmelised maastikud koos metsloomade ja tuhandete läbirändavate lindudega.
Ka Tõstamaa loodus on killuke sellest tuulte tahutud maast. Kõik meie muinasjutulised talved, linnulaulust rõkkavad kevaded, kuumad suved ja värvilised sügised on täis väikeseid imesid ja hingetuks tegevaid hetki.
Film valmis EV100 programmi rahastusel.
Põnevaid looduselamusi Tõstamaal
Parvega Ermistu järvel
Suur ujuv parv Ermistu järvel on nagu laev, millel on katus ja laevarool ja vanu lugusid pajatav parvekapten ning millega saab seilata üle terve järve.
Šaakali radadel.
Soojadel augustiõhtutel kaiguvad roostikulised rannaääred šaakali kiledatest haukumistest. Mis häält ta täpselt teeb ja kuidas teda maastikul kuulata, saab kogeda suveöödel Tõstamaa kandi rannamaastikel.
Viruna talu kanuumatkad haldjate radadel.
Nätsi-Võlla rabamaastikud on täiesti omaette sügavate metsade keskel kui omaette haldjamaa, kus kasvab haruldasi taimi ja elab kaitsealuseid linde.
.
Pärnu Lahe veestik
Mida näitab mudaproov ja milleks on baromeeter, kes elavad Pärnu lahes ja millest jutustab vee lõhn ning värv. Merelaiu looduskoolis Jüri Tensoni käe all saavad nii lapsed kui täiskasvanud uurida ja avastada põnevaid teadmisi Pärnu Lahe vee-elust.
Foto: Eveli Ilvest, Kastna rannamaastik
Tõstamaa loodusmaastikud
Tõstamaa maastikud on kujunenud aastasadu. Maantee Tõstamaalt Lindini kulgeb vanal rannaluiteseljakul. Kohati on maastikul aimata endisaegseid elamise jälgi. Kastna poolsaare rannavallil kasvavad uhked kadakad ja rannikuala vaheldub kiviseguse ja roostkulise rannajoonega. Rannakarjamaad on kohati endiselt kasutusel rannakarjamaadena koos rohkete rannikulindude ja haruldase taimestikuga. See kõik on väga vahetu ja aus ning iga kogemus sellel maastikul kasvatab usaldust iseenda ja ümbritseva elu vastu.
Haldjad ja trollid ürgsetes rabamaastikes.
Nätsi-Võlla rabamaastikud Foto: Kaupo Kalda
Vanades legendides elasid Nätsi-Võlla rabas trollid ja haldjad. Seletamatuid seiku ja muinasjutulisi elamusi on seal võimalik kogeda ka täna. See on eriliselt eriline koht. Nätsi-Võlla looduskaitse all olevad hiiglaslikud rabamassiivid on iidseid ja müstilised. Need rabad on raskesti ligipääsetavad ja tänu sellele justkui omaette koht, kus hääletus vaikuses on algusaegade loomise vägi. Laukalabürindid, süsimustades laugastes lumivalged vesiroosid, suured jõhvikaväljad, haruldasi taimi ja linde. Kaitseala idapiiril kasvavad tammed, mille vanus on 300 aastat. Ja seda 108 ruutkilomeertist samblamäge hüütakse Neitsirabaks.
Täna on seal Viruna turismitalu.
Sama müstilised ja salapärased on ka Ermistu ja Tõhela järve ümbritsevad rabad ja sood. Vesiroosijuurtest ja vetikatest ujuvsaared, turbasaared ja ohtralt linde. Ka merikotkas armastab neis ligipääsmatutes paikades puhata. Maagilised ja iidsed ning legendidega rikastatud. Loe siit edasi
Põnevaid rabamaastike elamusi
Salajased rajad Ermistu järve rabalaguunis
Otse Tõstamaa mõisa pargi äärest alagavad salajased rajad, mis viivad turbasaarte ja vesiroosiatollide maale. Ermistu järve ümber asetsevad sood pakuvad põnevaid avastusi igal aastaajal.
Viruna talu kanuumatkad haldjate radadel.
Nätsi-Võla rabamaastikud on täiesti eraldi metsade keskel kui omaette haldjamaa, kus kavab haruldasi taimi ja elab kitsealuseid linde.
Isetehtud räätsadega rabas.
See on teistmoodi seiklus, kus kõigepealt õpitakse käepärastest materjalidest tegema abivahendit rabas liikumiseks ja alles seejärel minnakse loodusesse seiklema.
Manilaid ehk Manija saar
Pärnumaa suuruselt teine saar paikneb Liivi lahes Kihnu saare ja Tõstamaa poolsaare vahel 2 km² pindalaga, peamiselt rannaniitude ja kadastikuga kaetud ning maastikukaitse all olev kitsuke Manija (Manilaid) on üks väiksemaid laide Euroopas, kus on elutegevus. See asustati, kui Kihnu saar sealsetele elanikele väikseks jäi ning 22 peret sinna ümber kolida otsustasid. 1991.aastal loodi kogu saart kattev maastikukaitseala, mis on omalaadne just sellepoolest, et siin ei tule inimtegevust mitte piirata vaid hoopis julgustada kohalikke arendama karjakasvatust, et taastuksid ja püsiksid sealsed pärandkultuurimaastikud. Peamiseks tegevusalaks läbi aegade on saarel olnud kalpüük, kudumine ja kõpsetamine. kelle põhilisteks tegevusaladeks on kalapüük, kudumine ja küpsetamine. Manilaid on muuseas üheks lemmikpaigaks linnuvaatlejatele.
Saare loodusväärtuseks on haruldaste taimede kasvualad, rannikulindudest rõkkavad rannaniidud ja kõlavad kõrekontserdid. Saarel asuvad neli rändrahnu on ühtlasi ürglooduse objektid.
Rohkem informatsiooni Manija saare looduse, rahva ja kultuuri kohta:
Manija saarekeskusest, MTÜ Manõja Kultuuriselt, juhataja Svea Aavik: sveaaavik@hotmail.com
Riida turismitalust, Ülle Tamm: riida@manilaid.ee
Romantikutele
Foto: Katrin Uustalu, Värati laht
Oluline on see, kellega koos olla. Kõik ülejäänud on meil olemas.
Suveõhtud ujuvsaunas
Romantilised suveõhtud puuküttega Ermistu järve ujuvsaunas. Sõpradega või kahekesi tähistaeva all soojas suveöös on üks kaunis võimalus nautida meie lühikest suve ja koguda imelisi hetki, mida mäletada.
Unustamatu suveöö Tõhela järvel
Kuula loodusvaikust või suvist ööelu järvel, jäädvusta imeilusaid hetki ja veelinde foto- või videomaterjalina, lase end uinutada kerge lainetuse kiigutusel. Igal juhul on see väga eriline ja meeldejääv võimalus veeta üks öö üksi või koos lähedase inimesega telgis, mis on püstitatud spetsiaalselt Tõhela järve jaoks ehitatud katamaraantüüpi paati.
Romantilised päikeseloojangud
Romantilisi päikeseloojanguid saab nautida Sutiranna supelrannas Värati poolsaarel, Kastnas Sepmamaa rannas, Kastna poolsaare vaatetornist, Ermistu ja Tõhela järve ääres või Manilaiu rannamaastikel.
Talvised looduselamused Tõstamaal
Foto: Toomas Mitt, Manija
Meie talvine maastik on kui muinasjutt. Raske on sõnadesse panna kogu seda talvist ilu. Ja nii me paneme selga korrlikud talveriided ja lähme õue. Suuskadega rabamatkale või uisutama või lihtsalt jalutame mööda rannikut. Me uisutame tegelikult kõikjal kui on piisavalt külma olnud. Olgu need siis rabajärved, metsatiigid või merejää. Kelgutame aga keset alevit, otse Rahvamaja taga. Terve keskalev kajab kelgutajate kilgetest. Suusatame aga mõisa pargis. Pikem suusarada läheb mõisa pargi tagant Ermistu järve rabamaastikele. Talvine raba on on omaette imeline vaatepilt. Ja nii me naudime neid lumiseid seikluseid. Me ei tea ju kunagi ette, millal järgmine kord korralik talveilm on.
Talvised seiklused loomaradadel
Kuidas vaadelda loomajälgi lumel ja loomade tegevust talvises metsas. Merelaiu looduskoolis saab kõike seda õppida ja ümber lõkketule kuulata loomajutte.
Ermistu järve talvine looduskool
Talvine järveelu on teistmoodi. Kuidas kalad talvel elavad ja mida söövad saab õppida Ermistu järve looduskoolis ainult talvel.
Ermistu järve jäärada.
Piisavalt külma talve korral avatakse Ermistu järvel jäärada. Ootatud on nii uisutajad, motospordi huvilised kui jääpurjetajad.
Lumised talveseiklused
Külmavõetud maa vaikus või härmatand metsade sädelus päikesepastel on hingematvalt kaunid hetked. Need hetked teevad meid õnnelikuks. Võta kaasa piknikukorv ja naudi loodust meie avalikes puhkekohtades Sutiranna rannas Väratis, Ermistu järve rannas, Kastnas Sepamaa rannas, Tõhela järve rannas, Tõstamaa matkarajal. Ja pärast päeva on Cotze söögimajas hea videvikku pidada.
Suusatama. Kelgutama.
Tõstamaa mõisa pargis on korralike talveilmadega suusarada. 5 km pikkune suusarada viib mõisa pargist edasi raba peale.
Kelgutada saab Rahvamaja taga Tõstamaa “mägedes”.
