Tõstamaa 

Tõstamaa (saksa keeles Testama) oli 20. sajandi alguseni Pärnumaa läänepoolseim rannikukihelkond, mis piirdus Mihkli ja Audru kihelkonnaga ühelt poolt ja Pärnu lahega teiselt poolt. Tõstamaa kihelkond (Krchspiel Testama) iseseisvus 17. sajandil, täpsemalt 1670. aastal.

Peale mandriosa kuulus Tõstamaa kihelkonda 20. sajandil ka rida saari ja laide Liivi lahes, neist suurimad Manija, Sorgu ja Kihnu. Kihelkond kuulus Viljandi-Pärnu Rahukogu Pärnumaa 2.jaoskonna rahukohtuniku piirkonda, Pärnumaa 1. jaoskonda ja kiriklikult Pärnumaa praostkonda.

Valdadest kuulus Tõstamaa kihelkonna alla Kihnu, Seli ja Tõstamaa vald. Kokku elas kihelkonnas 1922. aasta rahvalugemise järgi 5586 inimest, kellest Kihnu vallas 1111 inimest, Seli vallas 2137 ja Tõstamaa vallas 2338 inimest. Elanike hulgas oli 12 venelast, 16 sakslast ning muu rahvuse esindajaid kokku 13.

Külasid oli kihelkonnas kokku 45, nendest Kihnu vallas kuus: Lemsi, Lina, Mõisaküla, Rootsi, Sääre ja Turu; Seli vallas 19: Kaapre, Karuga, Kavaru, Koti, Kõpu, Lao, Lembra, Liu, Marksa, Seli-Metsaküla, Murru, Peerni, Pootsi, Pootsi-Metsaküla, Puti, Peraküla, Sepa, Vihakse, Võhma ning Tõstamaa vallas 20 küla: Alevi, Alu, Araka-Sööni, Hädaste, Kastna, Kastna-Metsakülje, Kiraste, Kuldi, Laagitse, Lõõba, Läilaste, Metsküla, Murru, Murru-Metskülje, Männikuste, Nautsi, Suti, Teoste, Tõhela, Värati.

Võrreldes 20. sajandi algusega, on olukord 21. sajandi algul sootuks muutunud. Enam pole kihelkondi ning valdade territooriumidki on muutunud.

Tõstamaa  territooriumil asub praegu Tõstamaa alevik ning 19 küla, mille hulgas on ka asustatud saar Manija. Järgnevalt on igal huvilisel võimalik tutvuda valla külade põneva ajalooga ning sellega, mis neist küladest on tänaseks saanud.