Tõstamaa mõisast
Tõstamaa mõis on tõstamaalaste uhkuseks. Tõstamaa (Testama) mõisa on esmakordselt mainitud 1553.a pantimiskirjas, mil see kuulus Koonga vakusesse. Varasem härrastemaja asus praegusest üle jõe nn munade veeretamise mäel. Praeguse hoone ehitamise algusaastaks on märgitud 1804. 1860. Aastate lõpul oli härrastemaja kahekordne plekk-katuse ja võlvitud keldritega kiviehitis. 1876-77 toimusid ümberehitustööd, mil peamaja sai praeguse ruumilahenduse. 1921. aastast alates on mõisahoones tegutsenud kool.
Ülevaade Tõstamaa mõisa valitsenud aadlisuguvõsadest
Tõstamaa mõis on rajatud arvatavalt 13.-14. sajandil ning esimesed kirjalikud allikad pärinevad aastast 1553. Sellest ajast saati kuni 1919. aasta võõrandamiseni on Tõstamaa mõisal olnud mitmeid erinevaid omanikke, kes kuulusid baltisaksa aadlike hulka.
Aadel ehk aadlikud oli Euroopa keskaegses ühiskonnas pärilik eesõigustatud seisus, mis oli alguse saanud maaomandist ja sõjalistest või muudest teenetest. Selle prototüübi järgi nimetatakse aadliks ka selle ühiskonnagrupi hilisemat vormi ja teiste maade ning varasemaid analoogseid ühiskonnakihte.
Varasemad teated mõisa kohta
Teadaolevalt rajati Tõstamaa mõis keskajal. Kirjalikes allikates nimetati seda esmakordselt 1553. aastal. 1560. aastal läänistas hertsog Magnus Tõstamaa mõisa ja selle juurde kuuluvad külad Christopher von Münchhausenile. 16. sajandi lõpus ja 17. sajandi alguses vahetas mõis mitmeid kordi omanikke, kelleks olid näiteks Klas Kursell ja Richard Isaacson Rosenkrantz. Klas Kursell oli Tartu piiskopifoogti poeg, kes teenis Rootsi kuninga alluvuses. Richard Isaacson Rosenkrantz on ennekõike tuntud Pärnu rootsiaegse asehaldurina.
Perekond Stael von Holsteinid
Perekond Stael von Holsteinid
Stael von Holsteinide suguvõsa ajalugu ulatub tagasi 12. sajandisse Saksamaale Köln’i linna. Teadaolevaks esiisaks oli Ludewicus Vlekke de Are, keda mainitakse kirjalikult 1189. aastal. 19. sajandil arvasid teadlased, et märge „de Are” viitab ebaseaduslikult sündinud järeltulijale. Nimelt keskajal olevat märgitud sohilaste nime juurde ka isanimi ja sellele ette märge „de”, mis viitab lapse päritolule. Seega võib oletada, et Stael von Holsteinid võivad pärineda kuulsast Arede suguvõsast. Järgnevalt anname lühiülevaate suguvõsast kuni Tõstamaa mõisa viimase omaniku Alexander Stael von Holsteinini välja.
Perekond Stael von Holsteinid mõisaomanikena Tõstamaal
Esimene Stael von Holsteinidest mõisaomanik, Wilhelm Fromhold Stael von Holstein (1804-1883), oli Liivimaa rüütelkonna maanõunik. Ta abiellus 1839. aastal Anna Auguste Sophie Bosega (1818-1895). Nii Wilhelm Fromhold kui tema abikaasa armastasid reisida (vaata lähemalt stendi VI). Eriline lemmikpaik oli nende jaoks kuulus kuurortlinn Baden-Baden, kus mõlemad abikaasad erinevatel aegadel ka surid.
Teadlane Alexander Stael von Holstein – Tõstamaalt pärit orientalist
Alexander Stael von Holstein oli Tõstamaalt pärit kuulus orientalist, kuid kuna ta viibis Tõstamaal ja üldse Eestis üsna vähe aega, on Eesti arhiivides säilinud materjale vaid tema esimese paarikümne eluaasta kohta. Ta sündis 1. jaanuaril 1877. aastal Tõstamaal. Alates 1885. aastast õppis ta Tallinnas Roseni erapansionis ja Tartus Kollmanni erakoolis.
Mõisaomanikud Helmersenid
Helmersenid Tõstamaal 18. sajandil ja 19. sajandi alguses.
Heinrich von Helmersen abiellus Catharina Louisa von Merkiga (1682-1744). Hiljem päris mõisa nende teine poeg Carl Friedrich von Helmersen (1723-1764), kes mõisa majandamise kõrvalt oli ka sillakohtu adjunkt. Ta abiellus Louise Eleonore von der Pahleniga, kellega neil sündis vaid üks tütar Louise Helene von Helmersen (1761-1765).