Teadaolevalt juba keskajast pärit Tõstamaa rüütlimõis peidab endas põnevaid aegu ja salapäraseid legende. Mõnel hilisel õhtul võib aimata kõike. Aga mõis oli ka majandusüksus ja tal olid omad ainuõigused ning omad kohustused. 10.oktoobril 1919.a. võttis Asutav Kogu vastu noores Eesti riigis maaelanike maanälja kustutamiseks maaseaduse, mille alusel võõrandati sümboolse hüvitise eest Eestis 874 rüütlimõisa. Võõrandati ka Tõstamaa mõis. Sellega lõppes Eestis mõisa-ajaastu. Tõstamaa mõis jätkas koolina ja on seda ka täna.