Tõstamaa tekkelugu
Vana rahvajutt räägib, et muistsel ajal tulnud Soontagana poolt Tõstamaale kaks venda – Mart ja Tõnis. Rahulikuma loomuga Mart hakanud alet põletama, põldu tegema ja harima. Tema lastest said põlvest põlve põlised põllumehed.Priinimede andmisel said Mardi poegadest Martsonid.
Tõnisest vend olnud aga rahutuma verega ning tema hakanud merd sõitma. Tõnise poegadest Tõnissonid said Tõstamaa kandis kanged kalamehed ja julged kaptenid.
Legend Mihkel Lüdigist
Üldlaulupidude avalauluks on ikka olnud Mihkel Lüdigi “Koit”. Eestimaal on mõned kohad, mille kohta räägitakse, et Lüdig olevat selle laulu just seal loonud ning pajatusi, millest helilooja inspiratsiooni olevat saanud. Üks legend pakub laululoomise kohaks Tõstamaa vallas asuva Laagitsa talu Tõhela järve lähedal.
Selle talu peremees Villem Laurits oli tuntud muusikamees, juhatanud mitu aastakümmet Tõstamaa pasunakoori. Loogiline on arvata, et Lüdig seda talu ka külastas. Mihkel oli seal külas olles varahommikul järve ääres jalutamas ning tagasi tulles pannudki noodid paberile. Nii sündis laul “Koit”.
Vaiste ohvrikivi
Vaiste külas oli arstiks üks eriti hea mees, keda vanapiigad koledasti vihkasid. Külatark käis ringi pika särgi ja pika halli kuuega. Kuuel oli pikk ja sügav tasku metsarohtude kogumiseks. See kõik oli nii vanasti, et meestelgi veel pükse ei olnud. Loe siit edasi
Puskari veost Tõstamaa kandis
Tõhela külast pärit endine piirivalvur Andrei Kuura rääkis, et teist nii kelmi meest kui Rüssa Juhan pole terve maamuna peal olemas. Piirivalvuritena olid nad omal ajal pannud Rüssa Juhani talule kindla valve peale, sest oli teada, et seal liigub iga päev väga palju keelatud välismaa plekipiiritust ringi. Kuna küla oli väike, siis teati üsna täpselt millal Rüssa Juhan jälle viinavooris käinud. Viina käis Juhan toomas Riia lahes ankrus seisvalt Saksa piirituselaevalt. Loe siit edasi
Kevadine maakatsumine
Varemalt oli Tõstamaa kandis kombeks olnud vaadata maapinna valmisolekut vilja ja muude juurviljaseemnete mahapanekuks nii, et saadeti keegi mees põllule häda tegema. Kui tolle riistad vastu maad ära ei külmunud, siis oli maa paras külvamiseks.