Iga aednik
hakkab lõpuks
taimedega rääkima.
Teisiti, kui inimestega.
Õrnemalt.
Vaiksemal häälel.
Ja esimesel soojal
kevadõhtul
on aeg
kõige salajasemateks
juttudeks.
/Anneli Tõevere/
Foto: Lily Ilvest
Kevad on Tõstamaal aeglane ja mitmepalgeline. Adruseguste soolakate randadega aprilli algus on Tõstamaal kui varajane udusse mässitud hommik. Ümberringi on lumesulamise veest tahenevad põllud. Ja siis ühel varakevadisel päeval saabuvad sookured. Sellest hetkest alates kajavad põllud ja metsad ja rannad sookurgede valjudest ja kumedatest hüüetest ning huigetest. See on justkui äratus pikast talveunest. Ja siis korraga on metsad hiirekõrvus, kraavikallastel on kollased varsakabjad ja veel viimastest jääpankadest ääristatud rannajooned on täis saabuvaid veelinde. Nende tagasijõudmise tervitused on valjud ja vestlused päris lärmakad, mõõduvõtmistest alatasa plagisevad tiivalöögid ja pahinal vettemaandumised täidavad häälekalt terve ilma. Ja meie teeme ettevalmistusi uueks aastaringiks.
“Kevad ” Foto: Kätlin Kask
Mai kuu on roheline. Kõikides rohelistes varjundites õhetav kevad on täies hoos. Taevas on eresinine, päevad on täis päikest ja soolakat liiva- ja adrusegust hõngu ning ja rannad lõhnavad kuumeneva liiva järel. Soe kevadtuul kannab valgeid toomingaõisi üle kivide ja kadakate tee. Kõik hõiskab ja laulab, loob ja kasvab. Vaikust ei ole enam kusagil. Ööd ja päevad on täis rõkkavat elu. Me kolime pleedidega terrassidele teed jooma ja avame õueselamise hooaja. Ja nii igal kevadel.
Foto: Geter Gerlein, Merelaiu Kalakarikas
Igal aastal maikuu esimesel nädalavahetusel toimub Merelaiu Puhkekülas armastatud kalapüügivõistlus “Kalakarikas”. Peale pikka talve saab lõpuks jälle minna merele kalale. “Kalakarikas” ongi uue hooaja väärikas avalöök. Ja ühtlasi on see austusavaldus vanadele kalameestele ning õngepüük kui meeldetuletus keskkonnasäästlikust ja mõnusast kalapüügist. Võistlusel püütakse ju õngedega paatidest. Kas üksi paadis või meeskonniti paadis, nii kuidas keegi soovib. Ja auhinna saab ikka suurima kala püüdnud paatkond.
Väikeste kalameestele ja kalatüdrukutele on täiesti omaette õngevõistlus, toimub õngedega kaldalt ja auhinna saab kõige rohkem kalu püüdnud laps. Terve rannaäär on täis kilkeid ja rõõmu.
Õhtul saab ümber lõkke kuulda kalamehejutte ja uue hooaja lootusi.
Seda kevadist päeva tullakse veetma kaugemalt ja lähemalt. See on võrratu pereüritus keset võrratut kevadist loodust.
Pilt pärineb Enn Poomi erakogust
Nagu nimigi ütleb, on tegemist suuremat sorti räimepeoga. Rannarahval käib ajaarvamine ikka räimepüügi rütmis. Räimeaeg lükkab pärast rasket ja väsitavat talve rannakülale uue hoo sisse. Külades tossavad suitsuahjud, paadid podisevad merel ja kajakate kisa kaigub ümber räimelaadungi. Ja see Lao sadamas igal maikuu teisel nädalavahetusel peetav suur räimepidu hoiab kõiki neid kevadisi räimehooaja traditsioone. Õppepäev algab räimelaadungiga kalapaatide saabumisega sadamasse ja värsket kala võib osta kasvõi ämbriga. Lisaks põnevad õpitoad veeelustikust, selgitatakse välja parim räimeroog ja maitsta saab piirkonna paremaid räime- ja kalatoite. On esinejad ja palju põnevat laadakaupa. Tegevust, põnevust ja elevust jätkub tervele perele. See Manijalt alguse saanud räimepidu on meil üks suur kevadine pidupäev.