Tõstamaa hariduse ajalugu ulatub 17. sajandisse, täpsemalt 1688. aastasse, mil üks Bengt Gottfried Forseliuse õpilastest tuli Tõstamaale ning kaks talve kümmet talurahva last õpetas. 1690. aastal pannud tollane kirikuõpetaja Sigismund Segius kaks talurahva poisikest, kes kõige paremini õppinud, kordamööda teisi talurahva lapsi õpetama. Alustati esimese koolimaja ehitamist, mille mõisniku pärijad aga ära keelasid: nemad andnud maa kirikule, mitte koolile.
18. sajandi algusest on teated hariduselu kohta üsna napid. 1728. aastal õpetas köster seitset last. 1736. aasta visitatsiooni andmeil töötas Tõstamaal üks köstrikool kolme õpilasega.
1764. aastal mainitakse esmakordselt Tõstamaal kirikukooli, kus ka Seli ja Kastna lapsed õppisid, Pootsis kool puudus. Kihelkonna kaugemate nurkade jaoks pandi ametisse rändav koolmeister kodusõppijate jaoks. Koole pidasid üleval Tõstamaa ja Pootsi mõis ning lapsevanemad.
*Fotol Tõstamaa algkooli õpilased 1928.aastal
1801. aasta andmeil oli Tõstamaa kihelkonnas kaks kooli. Kümme aastat hiljem polnud enam ühtki vallakooli.
1815 anti kubermanguvalitsuse poolt käsk igasse valda ehitada vähemalt üks koolimaja. Ka Tõstamaale hakati koolimaja ehitama. Pärisorjuse kaotamisega Liivimaa kubermangus 1819. aastal määrati, et igas kihelkonnas, kus meeshingi on 2000, peab olema kihelkonnakool. 1840. aastast on teada vallakoolid Tõstamaal (30 õpilast), Pootsis (20), Selis (13) ja Kastnas (12 last). Sunduslik kooliaeg oli 10. oktoobrist kuni 10. märtsini, millest siiski alati kinni ei peetud.
1849. aastal avati Tõstamaal luterlik kihelkonnakool ning järgmisel aastal ehitati sellele koolimaja –Köstri talu. Kreeka-õigeusu levimisega tekkisid kirikukoolid veneusulistele Selis, Kõpul, Tõhelas, Kastnas ja Kihnus. Seoses usuvahetusega avati ka mitmeid veneusuliste külakoole. Vene kirikukoolide tekkimisega kannatas luteriusuliste koolide tegevus ja nii lõpetas õpilaste vähesuse tõttu 1854. aastal tegevuse Pootsi luterlik kool, sajandi lõpus ka Seli ja Kastna kool.
*Fotol Tõstamaa kooli õpilased 1958.aastal
Tõstamaa luterliku kihelkonnakooli tegevus katkes, kui 1890.aastal esitati valitsuse poolt nõue, et vene keelt mitteoskav koolmeister peab kohalt lahkuma. Väikesearvuline õpilaspere jätkas õpinguid Audrus.
20. sajandi alguses töötasid Tõstamaa vallas nii luteri usu kui vene usu koolid. Tõstamaal asus vallakool kiriku vastas ning kihelkonnakool Köstril. Õigeusukoolid tegutsesid Värati külas ja hiljem Taganõmmel.
Eesti valitsuse esimestel aastatel ehk 1919. aastal muudeti kirikukoolid algkoolideks. 1920. aastal alustas tööd Tõstamaa algkool, mille juhatajaks oli Johan Seiman. 1921/1922. õppeaastast töötasid Tõstamaal, Tõhelas ja Kihnus 6-klassilised, Kastnas ja Selis 4-klassilised algkoolid.
*Fotol Tõstamaa kooli juhataja Johan Seiman
1919. aastal võõrandati Maareformi käigus parun Alexander Stael von Holsteinilt Tõstamaa mõis ning 1921. aastal kolis kohalik algkool mõisaruumidesse, kus Tõstamaa kool tegutseb tänini. Tõstamaa koolis töötas vaid neli õpetajat ning seetõttu olid kõik klassid, peale 1. ja 2.klassi, liitklassid (3. ja 4.klass ning 5. ja 6.klass).
Novembrist 1944 kuni oktoobrini 1947 kandis kool nimetust Tõstamaa Mittetäielik Keskkool, 1947. aastast 1953. aastani oli tegemist Tõstamaa 7-klassilise kooliga, alates 1. septembrist 1953 muudeti kool Tõstamaa keskkooliks ning esimene lend lõpetas 1957. aastal. Seoses õpilaste vähesusega muudeti Tõstamaa kool 1970. aastal 8- klassiliseks, kuid 1982. aastast alates on siin taas keskkool.
*Fotol Tõstamaa kooli õpilased 1970ndatel. Mõisasaali kasutati siis erinevate ürituste korraldamiseks. Samuti on saaliseintel näha sinnajoonistatud maalingud. Need tehti sinna ühe Tallinnfilmi filmi tarbeks. (Foto Maimu Juhkamilt)
1962. aastal kolis Pootsi kool mõisa valitsejamajast (kus see oli tegutsenud 1921. aastast) Pootsi mõisa härrastemajja. Kooli jaoks ehitati ka peahoonele teine korrus. Seal hakkasid käima Seliste lapsedki. 1970. aastal lõpetas tegevuse lõpetas Kastna kool.
1998. aastal alustas Pootsi kool õppetööd remonditud endises internaadimajas, mõisa valitsejamajas. Härrastemaja tagastati endistele omanikele Põldsamitele. 2000. aastal lõpetas tegevuse Tõhela Algkool ja sealsed õpilased alustasid kooliteed Tõstamaal, Pootsi Põhikool muudeti 6-klassiliseks algkooliks.
1998. aastal suleti Pootsi Algkool ja liideti Tõstamaa Keskkooliga. Õppetöö Pootsis jäi alles, kuna Tõstamaa vald ja Pärnu linn sõlmisid lepingu, mille kohaselt Pootsi internaati asusid elama-õppima 15 ja Tõstamaale 5 linna noorukit, kelle majanduskulud tasus linn.
1998. aastal suleti Pootsi kool, õpilased hakkasid käima Tõstamaa koolis. Praegu õpib Tõstamaa Keskkoolis kokku veidi üle 200 õpilase.
Tõstamaa Kodumajandus- täienduskool
Tõstamaa kodumajanduskool ehk nn “pruutide kool” tegutses Tõstamaa mõisas aastatel 1926-1945. Kool oli Pärnu Maavalitsuse ülalpidamisel.
Õpiaeg kodumajanduskoolis oli kaks talve, mille jooksul õpiti nii üldaineid (eesti keel, eesti ajalugu, matemaatika, laulmine, võimlemine) kui majapidamises vajalikke töid: pesupesemist ja triikimist, käsitööd, toiduvalmistamist ja lauakombeid, karjakasvatust, sulgloomade kasvatust, aiatööd ja mesilastepidamist, aga ka maja arvepidamist ja kirjavahetust ning rinnalapse hoidmist ja kasvatamist. Õppetöö toimus talvisel ajal, kuid suvel olid veel eraldi sissekeedukursused.
Tõstamaa kodumajanduskooli tuli õpilasi üle Pärnumaa: Tahkurannast, Kihnust, Koongast, Lindilt, Liust, Kõpult, Pootsist, Selistest, aga ka Läänemaalt Vaistest, Varblast, Kilgi- ja Jäärumetsast. Majapidamiskooli tegevusaastate jooksul lõpetas kursused ka üks noormees.
Mõned seigad koolielust (Elfriede Udu mälestused):
Nõelumise õppimiseks pidime materjali kaasa võtma. Paljudel unus see ära ja siis ütles preili Alu: „Võtke tuhvliud jalast ära!” Üsna mitmed suured varbad vaatasid sukast välja, sain suka terveks ja hea töö eest kiita.
Laadapäeval tahtsime minna pritsimajja tantsuõhtule. Tüdrukud saatsid mind preili Tepe käest luba küsima. „Ega te mõned viiekopikalised ei ole,” oli vastuseks ning tants oligi tantsitud.
*Fotol Tõstamaa Kodumajandus-täienduskooli õpilased 1931.aastal nn “oma sissekäigu” juures
Tõstamaa koolijuhid läbi aegade:
1912 – 1921 Johan Seiman
1921 – 1925 Jüri Karlson
1925 – 1927 Tõnis Laur
1927 – 1936 Rudolf Kopelman-Meriloo
1937 – 1944 Joannes Unt
1944 – 1945 Joosep Sulengo
1945 – 1947 Maria Paugas
1947 – 1950 Voldemar Oja
1950 – 1953 Ada Birk
1953 – 1959 Helmi Hindrikson
1959 – 1983 Elli Teras
1983 – 1998 Ants Pirso
1998 – ……… Toomas Mitt
*Fotol on Tõstamaa kooliõpetajad Maria Ludolf, Leonida Junson, proua Karlson ja Marie Salumets mõisapargis 1923.aastal