Tõstamaa mõis on tõstamaalaste uhkuseks. Mõisa on esmakordselt mainitud 1553.a. pantimiskirjas. Tõstamaa (sks. Testama) mõisa järelklassitsistlikus laadis härrastemaja on ehitatud aastatel 1875-77 varasema, 1804. aastast pärineva hoone kohale. Paljudes ruumides on ainulaadsed lae- ja seinamaalingud, maja vanimas osas on säilinud mantelkorstnaalune ruum.. aastast alates on mõisahoones tegutsenud kool. 1997. aastal alanud kapitaalse renoveerimise tulemusena on mõis-kool tõsine vaatamisväärsus. Loe siit edasi
Pootsi mõis ja park.
Pootsi mõis on praegusel hetkel vaadatuna korruse võrra kõrgemaks ehitatud endine häärber. On säilinud 19. sajandi klassitsismi eelistatud ehismotiiv – sammasportikus fassaadil. 1962. aastal ehitati mõisahoonele teine korrus ja kohandati kooliks. Pootsi kool tegutses mõisas 25 aastat kuni hoone tagastamiseni õigustatud subjektidele. Loe siit edasi
Pootsi mõisa park on 4,9 ha suurusega endine mõisapark. 19. saj. I poolel rajati klassitsistlikus stiilis (ka mõisahoone on klassitsistlikus stiilis) mõisapark. Park koosneb kahest või õigemini ka kolmest eraldiseisvast pargiosast: mõisahoone rangelt regulaarne eesväljak, peahoone tagune suur sopiline vabakujulise haljastusega pargiväljak ja endisest sulastemajast (praegusest Pootsi keskusest) lõunasse jääv poolavatud pargiosa. Mõisa esi- ja tagaväljak olid 2 m müüridega omavahel eraldatud ja kogu parki ümbritses müür. Park oli kunagi väga liigirikas, siit võis leida punalehist pööki, halli pähklipuud, leinajalakat, euroopa lehist, valget mändi, ameerika pärna, haruldustest kasvas siin ka saarvahtra teisend, mida esineb Eestis vaid üksikutel leiukohtadel. Enamik huvitavaid puuliike on tänaseks kahjuks hävinud. Mõisahoone esine ja tagune park on mõisaomanike halduses, Pootsi keskuse tagune park aga keskuse kasutuses. Park on mõnusaks puhkekohaks, heaks loodusõppe paigaks ja lihtsalt silmailuks. Loe siit edasi
Tõstamaa – Seli Püha Vassiili Apostlik Õigeusu kirik asub Seliste külas Pärnu-Varbla maantee ääres. Puust kirik ehitati valmis Riias munkade poolt, seejärel toodi lahtivõetult mööda jääteed kohale ja pandi 1861. aastal Selistes kokku. Kirik pühitseti 1864. Loe siit edasi
Tõstamaa EELK kiriku raskepärane suhteliselt madal hoone, ehitatati Pärnu meistrite poolt aastatel 1763 – 1768. Väljast toetavad seinu kummalgil pikiküljel neli massivset maakividest tugipiita. Madala paekivist müürikerega läänetorni toeks on kiriku sees kaks tugevat nelinurkset tulpa. Kirikul on aktiivne kogudus. Loe siit edasi
Pootsi-Kõpu Kolmainu Apostlik Õigeusu kirik on valminud 1873. aastal. Kirikus on mälestustahvel esimesele eestlasest piiskop Platonile (Pootsis sündinud Paul Kulbuschile). Kogudus asutatud 1847 ja tegutseb siiani. Kirik on muinsuskaitse all. Loe siit edasi
Tõhela – Murru Ristija Johannese Apostlik Õigeusu kirik on varemetes. Enne oma kiriku ehitust kuulusid selle piirkonna õigeusklikud Seliste kogudusse, preester viis piirkonna rahvale jumalateenistusi läbi algul Ansutoa talus ja 1873. aastast Tõhela koolimajas. Kuna piirkonnas oli peaaegu 1200 õigeusklikku (u. 75% elanikest), siis asutati 1876. aastal oma kogudus. 1894. aastal osteti kiriku ehitamiseks maatükk ning juba samal aastal alustati ehitustöödega. Loe siit edasi
Kastna Püha Suure Arseeni Apostlik Õigeusu kirik – ehitatud 1904. aastal bütsantsi arhitektuuri matkivas stiilis.
Kastna kandi rahvas kuulus varem teisel pool Tõstamaad asuvasse Seliste kogudusse nii nagu Tõhela rahvaski. Iseseisev Kastna kogudus loodi 1896. aastal. Samal aastal valmis väike puidust kirik. Loe siit edasi
Manilaiu tuletorn ehitatud 1933.a. Valge silindrilise raudbetoontorni märgi kõrgus on 8 m, merepinnast 9 m. Ainuke viltuolev tuletorn Eestis (1967.a sügistorm)
Sorgu tuletorn on ehitatud 1864/1904. Punase silindrilise telliskivitorni märgi kõrgus on 16 m, merepinnast 19 m.
Sorgu saar läheb suure tormiga kolmeks tükiks. Majakavahid elasid saarel koos oma perekondadega alates 1860-ndatest aastatest, viimased olid Tooma perest Manijalt. Pidasid lehma ja paari lammast, suuremal karjal poleks siin piisavalt söödapoolist. Alates eelmise sajandi seitsmekümnendatest aastatest töötab Sorgu tuletorn automaatikal. Energia-allikana kasutati Vene-ajal tuumareaktorit, täna toidab majakat päike või gaasiballoon / http://www.kihnuinstituut.ee/galerii/sorgu-saar/ 5.09.2018 /