Tõstamaa pärimusradadel

“Hundi sõnad”

Metsa siku metsa soku

Metsa kuldane kuningas

metsa alli harva lõuga

Metsa peni pika louga.

Ära salva salajate

ära katsu minu karja.

Mine sokku soodeste.

meie kivi kulge kiskuma.

E 1100 (48) < Tõstamaa khk., Pootsi v. – Gustav Anniko (1893)

Tõstamaa kultuuriruum on mitmekesine. Kõrvuti eksiseerivad maausuliste traditsioonidest lähtuv rahvakultuur  ja kaasegsed euroopalikud mõjud. Pärimuskultuur, meie mõttemaailm ja uskumused on kõigile nähtav ja käega katsutav – rahvakalendri tähtpäevad ja kombestik, pärimuslood, rahvariided ja rahvusmustrid. Just see nii vaimne kui mentaalne pärimsukultuur koos nüüdsaegsete ilmingutega on meie identiteedi alustalaks. Olgu need siis meie roositud kindad või vitstest  korvid; saun või kadakamarjad.

Mida põnevat kogeda pärimusradadel

Roosimine Tõstamaa moodi

Tõstamaa naiste traditsioonilised kindad olid valgepõhjalised ja rikkalikult kaunistatud. Lisaks keerulistele roositud mustritele kasutati narmasridu, kirjamist , keerukordi, vitsasid ja vikeldamist. Roosimise õpitubades tehakse selle keerulise kudumistehnoloogiaga lähemalt tutvust.

 

Tõstamaa Käsitöökeskus

Ohvrikivil käimise kombestik

Kihnu maalammas ehk põline Eesti lammas 

Kihnu maalammas ehk põline Eesti lammas on ehe näide meie pärimuskultuurist ja keskkonnasäästlikust majandamisest. Need lambad on meie igapäeva elus endiselt just nii nagu meie esivanemate ammustel aegadel. Ja nii juba mitusada aastat jäjest. Lähemalt uudistada saab Tõhela külas.

Kihnu Maalamba Selts

Vaiste mõisa lugu läbi säilinud esemete

Vaiste Rannahäärber on kui elav muuseum. Paaritunnisel külastusel minnakse tagasi ammuste aegade juurde. Endisaegsed esemed ja kunagi elanud inimesed ja ärkavad sellekss paariks tunnniks uuesti ellu. See on põnev esemeline rännak meie kandi ajaloos.

 

 

Vaiste Rannahäärber

Tõstamaa Käsitöökeskus

Tõstamaa Käsitöökeskus on koht, kus meie esivanemate esemeline kultuurilugu elab edasi traditsioonilistes kudumites ja uutes otsingutes. Tõstamaa Käsitöökeksus hoiab ja kogub piirkondliku käsitööesemesilist pärimust ja rahvatraditsioone, jagab oskusi ja teadmisi kõigile soovijatele. Keskuses toimuvad ka mitmed ringid ja töötoad nii täiskasvanuele kui lastele. Aastaringi on võimalik harrastada käsitööd ja savitööd. Käsitöökeksusel on Tõstamaal ka oma Käsitöö Pood, mis müüb nii kohalike kui ka kaugemate meistrite loomingut.

Madarapunane ja loodusvärvid

Punane on olnud üks võimsamaid värve meie kultuuriloos. Punane tähistab elujõudu ja armastust. Punane kaitses ja omas maagilist jõudu. Ka punane lõng oli maagiline.

Madarapunane on olnud meie seelikutes, kirivöödes ja kinnastes läbi aegade. Madarapunast saab värvimadara juurest, mis kasvab meie mererandadel. Aga mitte ainult madarapunane. Loodusvärvid on ka suvevärvid ja retked looduses. See taimedega värvimine on terve teadus ja peaaegu teraapiavorm. Nõuab kõvasti kannatust ja rohkelt aega. Aga on väga põnev ettevõtmine. Ja võimalusel võtke lapsed ka kampa. Kuidas teisti kogeda tööd meid ümbritsevate asjade taga kui mitte seda ise kogedes. Ja madarapunane on läbi kultuuriloo endiselt sidumas kokku meie tänast olemist, põimides rahvatraditsioonid uudsete lahendustega. Ehk teisisõnu on meil täna väga hästi hoitud kõik kodumaiste värvitaimedega värvimine ja ketruskunsti saladused ja on edniselt osa meie suvistest tegemistest.

Kiikumise lugu

Kiikumise aeg hakkas vanasti jüripäeval ja lõppes jaanipäeval ja on juba ammustest aegadest maagilise tähendusega, sümboliseerides viljakust ja kestvust. Kiik andis hoogu.

19.sajandi lõpust oli Tõstamaal tuntud nn kerilauapöörkiik (ka karussell), mille ehitamiseks püstitati jäme, umbes 5 m kõrgune palk. Palgist aeti läbi kaks pikka ristpuud. Nende otstesse kinnitati omakorda nöörid või latid, mille alumistele otstele asetati istmelauad. Neli kiikujat ringles suure kaarega õhus. Kiikumiseks oli tarvis kiige ringiajajaid, ka kiikuja ise võis vahepeal joostes endale uut hoogu anda. Meile jõudsid nad Skandinaaviast ja Eestis neid eriti ei esinenud. Seda tüüpi kiike loetakse karuselli eelkäijaks.

Meie põllepaelte otses on aga pidulikud ja värvilised kaltsututid. Nad kiiguvad  ja jagavad seeläbi oma maagilist väge kandja kõikidele soovidele. See on killuke meie pärimuskultuurist.

Anu Vissel “Eestlaste kiigekultuur enne ja nüüd” (26.09.2018)

Kihnu maalammas ehk põline Eesti lammas

Kihnu maalambad Libalauk ja Udukogu foto: Anneli Idvanr-Ärnpalu

Kihnu maalammas on kohalik põlistõug, kes algselt moodustas üle Eestilise maalambatõug, kuid oli säilinud vaid Kihnu saarel. Tõhela külas elab loomaarst Anneli Ärnpalu – Idvand, kelle suurimaks sooviks oli see vana lamatõug saada ametlikult tunnustatud. Peale pikki geneetilisi uuringuid tuunustati 2016. aastal Kihnu maalammas ametlikuks tõuks. Tõhela külas asuv Kihnu Maalambakasvatajate Selts tegeleb täna selle põlislamba aretuse ja säilitamisega. Kihnu maalammas on täna kasutusel samal viisil, nagu vanematel aegadel. Nad hooldavad rannamaastikke, neid pügatakse ja villast kootakse sokke ja kindaid. Nad ei ole lihtsalt näituse jaoks. Nad on üks oluline osa meie kultuurist ja igapäevaelust. Uudistada saab neid lambad nii Tõhela külas kui Manija saarel.