Tõstamaa-Värati

 

Piirkond jääb tervikuna Kihnu väina mereparki ning hõlmab Tõstamaa poolsaare kõrgustiku lainja luiteahelike vöö, sopilise rannikutasandiku ja Tõstamaa laiud. Rannaala reljeefis vahelduvad madalad alad suhteliselt kõrgemate rannavallide ja luidetega. Maastik on mitmekesine ja muutub kiiresti väikestel vahemaadel. Tõstamaa aleviku ümbruses paisub luiteahelik laiemaks, eriti rahutu ilmega kuplistikuks. Seal on luiteaheliku suuremad suhtelised kõrgused, kõrgeimaks tipuks on 29 meetrit kõrge Levaroti mägi. Luited on peaaegu üleni metsastunud.

 

Tõstamaa on ajalooline kihelkonnakeskus. Alevik on kujunenud Pärnu maantee äärde ja jõe kaldale. Vanemad ehitused on kirik ja mõisakompleks, hiljem (19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses) on alevi keskusesse ehitatud maakividest apteegimaja (praegu vallamaja), Tõstamaal valmistatud tellisest tarbijate ühistu kauplus ja Jõe talu, meierei ning ühekordsed viilkatusega elamud. Kolhoosiaegsed korruselamud on ehitatud omaette grupina.

 

Tõstamaa Maarja luteri kirik ehitati maakividest aastatel 1763-1768 Pärnu meistrite poolt. 19. sajandil tehti kiriku püsivuse tagamiseks juurde hoone seinu väljast toetavad tugipiilarid. Altar on pärit 18. sajandist. Kiriku tornist avanevad ilusad vaated alevikule ja merele, selge ilmaga on näha ka Kihnu saar.

 

Tõstamaa mõisat on esmakordselt mainitud pantimiskirjas 1553. aastal. Mõisa järelklassitsistlikus laadis härrastemaja on ehitatud aastatel 1875-1877. Siseruumides leidub omapäraseid arhitektuuridetaile 19. sajandi lõpust. Maja vanimas osas on säilinud mantelkorstnaalune ruum. Mõisa suurest hulgast majapidamishoonetest on säilinud esindusliku fassaadiga tallihoonete ansambel.

 

Mõisat ümbritsev 15 hektari suurune park rajati 19. sajandi teise poole algul üksnes peahoone ümber, ent hiljem laiendati seda 1870-1880 ehitatud suveloss-veetorni ümber vabakujulise pargina. Mõisahäärberi ees ja taga on lagendikud. Häärberi ette on paigaldatud mälestuskivi seal sündinud silmapaistvale teadlasele Aleksander Stael von Holsteinile (1877-1937), kes töötas sanskriti keelte professor-kateedrijuhatajana ka Pekingi Ülikoolis. Peahoonetagust lagendikku kroonib 23-meetrise võra­läbi­mõõ­duga tamm. Vabakujuline pargiosa on praegu metsailmeline ja pakub varjulisi puhkekohti ning jalutusteid. Mõisas on alates 1922. aastast koolimaja.

 

Tõstamaa alevikku ilmestab Ermistu järvest alguse saav, suure langusega läbi luiteahelike looklev ja Värati lahte suubuv Tõstamaa jõgi. Jõe kaldale on rajatud vabaõhulava ja tantsuplats.

 

Alevikust lõunasse jääb rannatasandik kaugele merre ulatuvate neemedega. Neemed on põhjaloode-lõunakagu suunalised ja lõpevad meres kitsaste karidena. Rannal on kohati madalaid lavajaid moreenkõrgendikke, enamasti kühme, paiguti ka piklikke künniseid. Rannajoonega rööbiti jooksevad madalad rannavallid. Rannatasandikul on väiksemate rühmadena talud oma põllulappidega ja karjamaadega. Mitmed talud on jäänud tühjaks ja neid kasutatakse üksnes suvekodudena.

 

Rannaala suurim looduslik väärtus on rannaniidud – pärandkultuurmaastikud, mis ajalooliselt on kujunenud maatõusu ja omaaegse väga intensiivse karjatamise tingimustes. Rannaniite esineb rannikul ja laidudel. Laidudel on tänaseks karjatamine täielikult lõppenud, rannikul aga oluliselt vähenenud, mistõttu roostunud alade osakaal on viimastel aastakümnetel oluliselt suurenenud. Viimasel paaril aastal võib Suti rannaniidul liikudes taas kohata lambakarju. Värati ja Suti rannaniidud ning laiud on kõrge looduskaitselise väärtusega nii linnustiku kui ka taimestiku seisukohalt. Rannaniitudelt ja Värati neeme tipust avanevad kaunid vaated merele, lahtedele ja laidudele.

 

Tõstamaa kohal rannikumeres on kokku üheksa looduskaitsealust laidu: Heinlaid, Kiveslaid ja seitse nimetut laidu. Laiud on kaetud kividega ning üksikute väikeste puude ja rohumaaga. Tõstamaa laidude kaitse eesmärgiks on maastike ja saarte linnustiku kaitse.