Kastna-Vaiste
Piirkond hõlmab Tõstamaa – Varbla maanteest mere poole jääva Kastna poolsaare koos kauni mererannaga. Poolsaare läänepoolne rand on kivine, rannavallil kasvavad kõrged kadakad moodustavad uhke kadakasalu. Osaliselt on säilinud maatõusu ja omaaegse väga intensiivse karjatamise tingimustes kujunenud rannaniidud. Rannavallist maa pool, poolsaare keskosa madalamates kohtades kasvab salumets. Poolsaare idapoolne rand on madalam ja kipub roogu kasvama, maapind on laugem ja maastik avatum kui lääneosas. Imekaunid vaated avanevad nii rannal, Kastna kadastikus kui ka külateedel liikudes. Maastik jääb ühe väärtuslikuma alana Kihnu väina mereparki.
Maastikul on säilinud hajatalude struktuur ja talusid ühendav vana teedevõrk. Paljud talud on ümber ehitatud suvekodudeks.
Teadaolevalt oli Kastna juba 1665. aastast Pärnu linnale kuuluv mõis. Mõisal puudus esinduslik häärber. Suurte majapidamishoonete varemed ja pargi võimsad puud märgivad praegu endist mõisasüdant. Mõisapargist läände jäävad kolm Kastna tamme, mis võeti looduskaitse alla 1938. aastal. Üks neist on ka Pärnumaa jämedaim ja ilmselt ka vanim 360 aastat vana puuhiid, mille ümbermõõt on 6,25 meetrit ja kõrgus on 19 meetrit. Teised kaks tamme on tagasihoidlikumad, ümbermõõduga 4,4 ja 3,8 meetrit ning kõrgusega 17,5 meetrit. Kastna tammesid hüüti rahvasuus Kapteni tammedeks, sest lagedal rannal kõrguvad tammed olid meremeestele maamärkideks. Mõned aastad tagasi ehitati Kastnasse paadisadam.
- sajandil Vaistesse rajatud mõisast on säilinud mõned maakividest tootmishooned, ühekorruseline puidust härrastemaja hävis pärast katuse sisselangemist 1970. aastal. 19. sajandi lõpus oli mõisal 813 ha maad ja kolm küla – Nõmmküla, Rammuka ja Vaiste (kokku 62 talu ja 1654 hektari maaga). Mõisapõllud on praeguseks osaliselt metsa kasvanud.
Poolsaare ümbruse meri on suhteliselt madal, vaid Vaiste lahte jookseb sisse sügavam soon. Seda laevateed kasutati 20. sajandi esimesel poolel metsa väljaveoks. Praegu on veel näha endise Vaiste sadama ja saeveski koht. Saeveskisse (töötas aastatel 1929-1948) toodi puit Mõtsu metsadest Vaiste lahe – Kilgimetsa metsaveoraudteega.
Piirkonda on aastaid kasutanud puhkekohana loodust, vaikust ja omaette olemist hindavad turistid. Kastna maastikke saab nautida Epp-Maria Kokamäe maalidel, temagi on sellesse paika rajanud oma suvekodu.