Varaseimad teated mõisa kohta
Teadaolevalt rajati Tõstamaa mõis keskajal. Kirjalikes allikates nimetati seda esmakordselt 1553. aastal. 1560. aastal läänistas hertsog Magnus Tõstamaa mõisa ja selle juurde kuuluvad külad Christopher von Münchhausenile. 16. sajandi lõpus ja 17. sajandi alguses vahetas mõis mitmeid kordi omanikke, kelleks olid näiteks Klas Kursell ja Richard Isaacson Rosenkrantz. Klas Kursell oli Tartu piiskopifoogti poeg, kes teenis Rootsi kuninga alluvuses. Richard Isaacson Rosenkrantz on ennekõike tuntud Pärnu rootsiaegse asehaldurina.
1624. aastal kingiti Tõstamaa mõis Riia linnasekretärile Andres Koyenile. Koyeni tütar Anna abiellus Paul Helmerseniga ning selle liidu tulemusena läks mõis Helmersenide perekonna valdusesse. Helmersenide perekond põlvneb Braunschweigis sündinud Paul Helmesest. Eelmainitud Paul Helmes, tulevase Tõstamaa mõisaomaniku samanimeline isa, tuli Riiga enne 1595. aastat ning 1607. aastal mainitakse teda kui Riia raehärrat. Poeg, samuti Paul Helmes (1603-1657), töötas mitmes riigiametis ning 1643. aastal tõsteti ta aadliseisusesse. 1651. aastal sai ta nime von Helmersen. Alates 1653. aastast on poeg Pauli mainitud kui Tõstamaa ja ka mitme teise mõisa pärushärrat.
Pärast Paul Helmerseni surma omas Tõstamaa mõisat Anna Koyen, kes oli tema teine abikaasa. Järgmiseks Tõstamaa omanikuks sai nende poeg Benedict Andreas von Helmersen (1642-1701), kelle ajal mõis redutseeriti, kuid jäeti endiselt perekonna valitseda. 1702. aastal anti Tõstamaa mõis Helmersenide pere omandusse tagasi.
Benedict Andrease abielust Anna Meyer von Gyldenfeldtiga sündis 10 poega ja 3 tütart, kellest Tõstamaa mõisa päris üheksas poeg Heinrich von Helmersen (1690-1754). Nooruselt eelviimase poja pärijaks saamise põhjuseks võis olla asjaolu, et Anna von Gyldenfeldt valitses mõisat kuni oma surmani, 1710. aastani, ning selleks ajaks oli enamik vanemaid poegi juba surnud.
Ajalooarhiivi fondides leidub Christopher von Münchhauseni võlakiri 12. augustist 1561. aastast
(arhiiviviide EAA F 854, n 2, s 216).
Christopher von Münchhausen oli Saksa ordu foogt Läänemaal. Liivi sõja ajal sekkus ta poliitilistesse sündmustesse Taani võimu pooldajana ja tema kaasabil müüs Saaremaa piiskop Saare-Lääne piiskopkonna Taani kuningale. Tõstamaa omanik Christopher von Münchhausen kirjutas selle võlakirja Aloff Hattorffile ja tema pärijatele. Münchhausen on pantinud oma maja Hottenhausenis Saksamaal ja mõned samuti Saksamaal asunud mõisad.
