Ermistu-Tõhela järvemaastik
Piirkond hõlmab Ermistu ja Tõhela järved, neid ümbritsevad sood ja Tõhela külamaastiku. Maastikku iseloomustab puutumata loodus, hõre asustatus, vaikus ja rahu. Kalarikkad järved on kujunenud meelispaigaks kalameestele. Osaliselt jääb piirkond Kihnu väina mereparki.
Ermistu järv on Pärnumaa suurim ja Eestis suuruselt üheksas. Järve pindala on 480 ha, suurim sügavus 2,9 ja keskmine sügavus 1,3 meetrit. Järv on eutrofeerunud ja põhja katab viie meetri paksune järvemudakiht. Vesi on kollane, keskmise läbipaistvusega. Järve edelaosas esineb rohkesti ujuvaid saari. Idakaldal on nõrk murrutus, kus pealispind on ära uhutud ning on näha liivast aluspinda ja rändkive. Ermistu järve toidavad idapoolselt nõlvalt väikesed ojakesed, välja voolab Tõstamaa jõgi. Järvel on suur tähtsus tema muda tõttu. Ermistu järvemuda on tunnistatud ravimudaks, mida kasutavad mitmed raviasutused. Ermistu idakaldal leidub ulatuslikult liivast kaldariba, mis loob head puhkamisvõimalused.
Tõhela on suuruselt teine järv Pärnumaal – pindala 407 ha, suurim sügavus 1,5 ja keskmine sügavus 1,3 meetrit. Vesi on rohekaskollane, põhjani läbipaistev ja soojenev. Järv on idakaldal madal, liivase ja kivise põhjaga, läänekallas on järsult sügavnev ja mudane. Järve loodeosast saab alguse Paadrema jõgi. Idas ja põhjas on järvekalda pinnakatteks savikas moreen, läänes ja lõunas soosetted. Ligipääsetavad on järve idakaldad, kus korrastatud liivane kaldariba on sobiv suplemiseks ja loob head eeldused puhkamiseks. Järv sisaldab olulisi mudavarusid. Järv oli aastatel 1946-1948 Vene sõjaväe õppepolügoon ja järve põhjamudas on veel praegugi mürske.
Järvede vahele ja läänekaldale jäävad Ermistu ja Tõhela sood, mis on tekkinud laguuni kinnikasvamisel. Ermistu soos leidub siirdesoometsa, rabamännikut ja järve lähistel roostikku. Tõhela soo pindalast hõlmab põhilise osa puis- ja lageraba. Raba asustavad lagerabalinnud ja ka kotkad. Nii järved kui ka neid ümbritsevad sood kavandatakse võtta looduskaitse alla.
Tõhela küla ja seda ümbritsev kultuurmaastik on kujunenud Tõhela järve ja Võlla raba vahelisele künnisele. Talude põllud on haritud. Säilinud on külastruktuur ja Tõhela külakeskus: rahvamaja, kauplus, meierei, saeveski ja Tõhela – Murru kirik.