Nagu pealkiri ütleb, on Tõstamaal Jakob Tootse olnud kaks.
Vanem Jakob Toots (1848-1919) oli lõpetanud Riia polütehnikumi, töötanud maamõõtjana ning pikka aega ka Tõstamaa mõisavalitsejana.
Jakob Toots sündis Suigus. Tema isa oli Ado Toots ja kuna Jakob oli oma isa poeg, siis avaldas ta Sakalas naljalugusid Aadu poeg pseudonüümi all.
Ametilt oli Toots maamõõtja ning tema mõõdetud on Tõstamaa ümbruse mõisatest eraldatud esimesed talumaad, joonestatud kaardid ja kirjutatud lepingud.
Jakob Toots oli C.R.Jakobsoni võitluskaaslane ja suur sõber. Ta oli Pärnu Põllumeeste Seltsi kauaaegne abiesimees ja peale Jakobsoni lahkumist selle president. Jakob Toots osales Pärnumaa põllumeeste esindajana Balti põllumeeste kongressil 1881.aastal, kus eestlaste delegatsioon nõudis teoorjuse kaotamist.
Tootsi algatusel toimus Pärnumaal esimene ühiskaubanduslik ettevõtmine – Põllumeeste Seltsile telliti 1883.aastal Krimmist purjekatäis soola (umbes paarkümmend tuhat puuda ehk umbes 327600 kg) ja sellega saavutati suur soolahinna langus Pärnus. Kui seni müüsid Saksa kontorid püti soola 8-10 rubla tükk, siis Põllumeeste Selts müüs hinnaga 4 rubla pütt.
Tõstamaa mõisavalitsejana hakkas Toots 1885.aastal Eestis esimesena tegema soost põldusid. Kõigepealt kaevati soo sügavate kraavidega peenardeks ning siis veeti maale 10 sentimeetrine liivakiht, et maa hobust kannaks. Vakamaale veeti 1000 koormat liiva ehk hektarile siis 1500 tonni. Soopõllud olid väga viljakad. Peale linade kasvanud seal kõik viljad väga hästi.
“/…/Iseäranis soowitaw näis seesugune wiljajärg olewat, mille järele ikka ühel aastal juure – teisel aastal terawilja maha tehakse. Nii kaswatati soopõllul esimesel aastal kartulid, teisel kaeru, kolmandal nairid ja porgandid ja neljandal rukkid. Ja missugune wili Tõstamaa soopõldudel kaswab! /…/ Kaerad luhtasid niisuguses uhkuses nagu seda muidu pole nähtud; nende pikkus oli läbistikku 1 ½ meetrit. Rukkid kasvasid nii lihawalt, et neid hagudega tuli toetada; nad kaswasid 2,1 meetrit pikkaks./…/” *
Praegu tuntakse omaaegseid soopõlde Laagisoo nime all. Jalutades mõisa poolt keskalevisse võib Tõstamaa teedevalitsuse hoone taga paremat kätt näha suuri põldusid, mis ongi rajatud kunagisele soopinnasele.
Jakob Toots suri 1919.aastal Tõstamaal ja tema viimsele puhkepaigale paigutas kohalik muinsuskaitseselts mälestuskivi.
Tema abikaasa Auguste Vilhelmine (sündinud Liedemann, 1864-1949) küüditati 1949.aastal ning ta suri samal aastal 85-aastasena Siberis Novosibirski oblastis.
*Foto on tehtud 1891. või 1892.aastal Tõstamaal. Fotol on Jakob Toots koos abikaasa Augustega ning lapsed Jutta (hiljem Jakob Toots noorema abikaasa), Vellamo (hiljem Nuudi) ja Ilmar, kes suri noorelt.
Noorema Jakob Tootsi (1881-1933) isa Karl Toots (1856-1941) oli Toris taluperemees ja vallavanem. Vanaduse veetis ta Tõstamaal Jõe talus. Karl Toots ja tema abikaasa Elisabet (sündinud Holtstein) on maetud Torisse. Jakob Toots noorem töötas Pärnus kohtukirjutajana, siis mõisavalitsejana Kassaris ja Tõstamaal ning oli Tõstamaa Tööstusühistu esimees. Tema abikaasa Jutta Toots (1887-1946) oli vanema Jakob Tootsi tütar ning neil sündis 6 last, 3 poega ja 3 tütart.
Foto on tehtud 1927. või 1928.aastal Jõel. Foto tegi Tõstamaa valla käskjalg Roman Vestmann. Esireas istuvad täiskasvanud vasakult: Karl Toots, Elisabet Toots, Jakob Toots noorem, Jutta Toots ja Marie Lidemann, kes oli Tootside pere laste kasvatajaks. Tagumises reas seisavad Gustav Toots (Jakob Tootsi vend, kauaaegne Tori ja Vatla mõisavalitseja. Elas alates 1924.aastast Tõstamaal ja suri siin 84-aastasena) Pildil olevad lapsed on Jakob ja Jutta Tootsi kuus last. Ees Karl Tootsi koer Poiss ja Jakob Tootsi linnukoer Rex.
Kasutatud materjalid:
-Eesti kodumaa. Geograafilised ülevaated ja lugemik. Teine osa: Lõuna-Eesti. Kokku seadnud M. Kampmaa. Tln., 1921.
Täname fotode ja materjali eest Vilja Tootsi, Jakob Tootsi pojatütart.