Foto: Tanel Tuulmees, Ermistu järv
Peaaegu kõik merepoole suunduvad teed ja rajad lõpevad kivide ja kõrkjate vahelt lookleva rajaga ujumiskohani. Aga on ka avaramaid kohti. Ermistu järve ja Tõhela järve idakaldal on liivased avalikud rannad. Kastna poolsaarel on korrastatud tee Sepamaa randa. Tõstamaa alevikust läheb Värati poolsaarele Sutiranna supelranda. Meeles tuleb aga alati pidada, et looduslikes ujumiskohtades ei ole abi eriti kusagilt võtta. Soojad riided ja rätikud peavad ka igaks juhuks kaasas olema. Jälgda tuleb lainetust. Ja kui vesi on ikka jahe, siis kandke ujumiskostüümi. Turvalisus kõigepealt.
Mis saaks olla veel parem kui ujuda kuumal suvepäeval mõnes salajases järves või inimtühjal rannal. Ujuda alasti päikeseloojangul veelindude keskel või seista silmitsi hingetult suvesoojas tormituules. Ujumine päris ehedas looduses on aga natuke teistmoodi. See rannaäärne elusloodus koosneb veetaimedest ja kalamaimudest, on natuke salapärane ja tundmatu. See on võimalus saada osa loodusest ja selle jõust. Ja see jahedam vesi koos eheda loodusega kasvatab õnnetunnet, mõjub rahustavalt, kiirendab ainevahetust ja mõjutab positiivselt tervet meie organismi. Paljajalu rannakividel käimine on aga üks lihtsamaid looduslikke teraapiaid. Tasakesi kivil istudes, teevad väiksed kalamaimud seda kuulsat kalade pediküüdi. Kõdi on.
Tõstamaa käänuline rannajoon nii mere ääres kui järve ääres pakub kõiki neid elamusi ja rohkemgi veel. Ujumishooaeg võib alata juba aprilli lõpus ja kestab mõnikord oktoobrini.