Sorgu saar
Sorgu saar on väike, 5 hektari suurune asustamata saar Tõstamaa osavallas Manijast läänes. Saar on kivine ja selle põhjatipp kerkib merest üsna järsult. Saar on meelispeatuspaigaks ning just linnustiku kaitseks loodi 1991.aastal Sorgu kaitseala (3 ha). Peamiste liikidena kohtab Sorgu saarel kormorani, kühmnokk-luike, hallhane, ristparti, tuttvarti, hahka, tõmmuvaerast, rohukosklat, jääkosklat ja teisi.
Vanadel merekaartidel kannab Sorgu nime Sorkholm, esmamanimine on teada 16. sajandi keskpaigast. Meremehed teavad Sorgu riffe Pärnu lahe sissesõidutee ääres juba ammustest aegadest, sest siin on hukkunud palju laevu. Hollandi kartograafi Willem Janzoon Blaeu Liivimaa kaardilt (1662) vaatab Sorkholmi saar ähvardavalt vastu.
Pärnu sadama ehitamise aegu 1864 pandi saarele puidust meremärk, mis asendati 1904 a. punastest telliskividest silindrilise tuletorniga. See tähistas sissesõitu Pärnu lahte. Ent õnnetused ei lakanud ning 1930 a. esimesel jõulupühal jooksis Saksa aurik Mosel siin madalikule, 1931 septembris hukkus Läti aurik Balva. Enne esimest maailmasõda oli Pärnu saksa jahtklubi purjetajatel kombeks Sorgul jaanituld teha, aga vabariigi ajal kadus see komme. Mootorpaadi omanik Stryck üritas küll korraldada väljasõite ilusale Sorgu saarele, ent ikka olid ilmad halvad või siis huvilisi vähe.
Arhitektuurselt huvitav vana tellistuletorn ehk Sorgu majakas näitab teed meresõitjaile. Punase silindrilise telliskivitorni märgi kõrgus on 16 m, merepinnast 19 m. Punastest telliskividest tuletorn meenutab tüsedat kuuekandilist veetorni tsaariaegselt raudteeliinilt. Tsaaririigis hinnati massiivse tellistorni püstitamist kui väga positiivset suundumust tollase hüdrograafiateenistuse tegemistes.
Saarel on alles 1904 aastal ehitatud massiivne majakavahi hoone, kus viimasena pidas majakavahi ametit Haavikute pere. Seal tuli ilmale ka majakavahi poeg, tõenäoliselt ainus inimene, kelle sünnikohaks Sorgu saar. Leskperenaine pidas hiljem Manijal tuletorni ülevaataja ametit.
Lisaks majakavahi majale ehitati 1904.aastal saarele ka kütuseait, kokku oli seal hooneid siis kolm: tuletorn, vahimaja ja kütuseait. Kui 1913.a kompleksi laiendati, lisandusid elamu, kelder ja kuur.
Kuuekümnendate aastate keskel oli majakavahi hoones veeteede valitsuse suvine puhkekodu. Sorgu avastas endale ja püüdis seal ka kanda kinnitada teadlane Johannes Hint.
Tuletorni abihooned on kõik Sorgu kividest ehitatud. Saarelt pärit raudkive või leida ka Pärnu vanades munakivisillutistes ja muulides.
Praegu seisab tuletorn tühjalt ning laguneb vajades põhjalikku remonti.
Kasutatud materjalid:
Pärnumaa loodus. 2007. Koostaja Toomas Kalda.
http://www.saared.ee/tt/sorgu.htm
Metsaots, Karl. Tibatilluke Sorgu. 1997. http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/97/10/12/loodus.htm#kolmas