Pootsi mõisa park

Pootsi park on 4,9 ha suurusega endine mõisapark. 19. saj. I poolel rajati klassitsistlikus stiilis (ka mõisahoone on klassitsistlikus stiilis) mõisapark. Park koosneb kahest või õigemini ka kolmest eraldiseisvast pargiosast: mõisahoone rangelt regulaarne eesväljak, peahoone tagune suur sopiline vabakujulise haljastusega pargiväljak ja endisest sulastemajast (praegusest Pootsi keskusest) lõunasse jääv poolavatud pargiosa. Mõisa esi- ja tagaväljak olid 2 m müüridega omavahel eraldatud ja kogu parki ümbritses müür.

Pootsi park on 4,9 ha suurusega endine mõisapark. 19. saj. I poolel rajati klassitsistlikus stiilis (ka mõisahoone on klassitsistlikus stiilis) mõisapark. Park koosneb kahest või õigemini ka kolmest eraldiseisvast pargiosast: mõisahoone rangelt regulaarne eesväljak, peahoone tagune suur sopiline vabakujulise haljastusega pargiväljak ja endisest sulastemajast (praegusest Pootsi keskusest) lõunasse jääv poolavatud pargiosa. Mõisa esi- ja tagaväljak olid 2 m müüridega omavahel eraldatud ja kogu parki ümbritses müür.

Park oli kunagi väga liigirikas, siit võis leida punalehist pööki, halli pähklipuud, leinajalakat, euroopa lehist, valget mändi, ameerika pärna, haruldustest kasvas siin ka saarvahtra teisend, mida esineb Eestis vaid üksikutel leiukohtadel. Enamik huvitavaid puuliike on tänaseks kahjuks hävinud.

Mõisahoone esine ja tagune park on mõisaomanike halduses, Pootsi keskuse tagune park aga keskuse kasutuses. Park on mõnusaks puhkekohaks, heaks loodusõppe paigaks ja lihtsalt silmailuks.

oli kunagi väga liigirikas, siit võis leida punalehist pööki, halli pähklipuud, leinajalakat, euroopa lehist, valget mändi, ameerika pärna, haruldustest kasvas siin ka saarvahtra teisend, mida esineb Eestis vaid üksikutel leiukohtadel. Enamik huvitavaid puuliike on tänaseks kahjuks hävinud.

Mõisahoone esine ja tagune park on mõisaomanike halduses, Pootsi keskuse tagune park aga keskuse kasutuses. Park on mõnusaks puhkekohaks, heaks loodusõppe paigaks ja lihtsalt silmailuks.