Foto: Kätlin Kask
Rahvasuus on kutsutud Ermistu järve Tõstamaa -, Hermes -, Härmesi -, Ermistu- ja Mõisajärveks. Ermistu järv on Pärnumaa, ühtlasi ka Läänemaa suurim ja Eestis suuruselt üheksas. Järve pindala on 480 ha, suurim sügavus 2,9 m, keskmine sügavus 1,3 m. Järv on eutrofeerunud ja põhja katab viie meetri paksune järvemudakiht. Vesi on keskmise läbipaistvusega. Järve edelaosas esineb rohkesti ujuvaid saari. Idakaldal on nõrk murrutus, kus pealispind on ära uhutud ning on näha liivast aluspinda ja rändkive. Siin on hea võimalus ujuda. Ermistu järve toidavad idapoolselt nõlvalt väikesed ojakesed, välja voolab Tõstamaa jõgi. Ermistu järv on kuulus oma ravimuda poolest, mida kasutavad mitmed raviasutused.
Järve asustavast loomastikust tuleks mainida saarmat ja ameerika naaritsat, viimastel aastatel tegutsevad järve lõunakaldal koprad.
Järv on munitsipaaljärv ja tunnistatud avalikult kasutatavaks järveks. Järv on oluline osa suuremast väärtuslikust alast – Ermistu-Tõhela järvemaastikust.