Foto: Eveli Ilvest
Loodusel ei ole enam kiiret. Septembri alguseks jäävad rannad vaikseks. Veeäärsed rändlinnud on lennanud edasi suurematesse lahtedesse ja valmistuvad äralennuks, muutes Värati lahe justkui kärarikkasks laadaplatsiks. Väiksemates lahesoppides naudivad hilised luiged aeglaselt hääbuvat suve. Kuid soe merevesi, suvekuumast hingetud rannad ja päeval paistev päike kingivad Tõstamaa kandile tihtipeale veel terve septembri imelist suvist hingamist. Ka ritsikad siristavad veel peaaegu terve septembri. Meie randade uhkuseks olev põldmari uhkeldab aga oma tumedate marjadega suvelõpu kollastel rannavallidel. On külluse aeg.
Metsateraapia
Mets kattis ja toitis meid sajandeid. Meie põlistalud asuvad metsaveerel. Meie metsamaastikes asub elurikkus, ilma milleta ei kujuta me ennast ette. Neid riike on vähe, kus kodu kõrval elavad kaitsealused kotkad või kasvavad kaitealused taimed. Ja ometi ei kujuta me ette, et see oleks kuidagi teisti. Ja nii käime me ikka marjul või seenel, jaluatmas või kuulamas vaikust. Mitsaskäik mõjub hästi stressile ja ärevusele, tugevdab immuunsussüteemi ja kosutab hinge. Meie metsateraapia on pärit kõigevanemast maastikega seotud kultuurikihist.
Tõstamaa aladele jääb nii metsi kui rabasid, kaitstavat järvemaastikku ja rannakadastikke. On murakaid, mustikaid, pohli, jõhvikaid ning kraavikaldad ja rannaäär mustavad põldmarjadest. Metsad on täis seeni. Kõike on. Mine ainult metsa.
Lambapidu
Foto: Ülle Tamm, Manija
Me peame lambapidu. Just siis kui lapsed hoovipingil reas loetlevad üle peade lendavat haneparve ja teatavad tähtsalt: “Üks, kaks, kolm, neli, mitu…see hanekari on päris suur”. Viimased rändlinnud lahkuvad. Aga see on ka lambavillase aeg. Kevadel pügatud ja peale heinategu pestud ning kuivatatud lambavilla saab hakata nüüd lõngaks ketrama. Meie Käsitöökeskusel on siis, mida talv otsa kududa. Ja lambalihast praad kuulub vaieldamatult meie sügise ja talve juurde. On ju lambaliha inimesele üks paremaid ja kasulikumaid lihasid. Isegi tavaline lambakondipuljong võib asendada korralikku seapraadi. Tõstamaa soolakatel rannaniitudel kasvanud lambaliha on aga eriti õrn ja maheda maitsega ning lihtsalt sulab suus. Ehk siis kodus kasvanud gurmeeroog. Ja lambaid meil õnneks jätkub.
Ööd on meil nüüd jahedamad ja pleedid ja suurrätid otsime uuesti välja, et nautida veel hetkeks õhtupäikeses kuldavaid rannaniite.