Nätsi-Võlla rabamaastik
Ala paikneb Pärnu madaliku lääneosas. Maastiku moodustavad Nätsi – Võlla raba looduskaitseala koos ümbritsevate metsaaladega ning rabast lõunasse ja edelasse jäävad moreenseljakud. Ligi 11 000 hektarit suur raba jääb Tõstamaa poolsaare kõrgustikutagusesse nõkku. Edelast on raba leviku piiriks Köössa – Alu – Murru moreenikuhjatis. Rabast loodesse jäävad Viruna puisniidud.
Järve soostumisel tekkinud Nätsi – Võlla rabalaam on Lääne – Eestile iseloomulik tasane lageraba, kus esineb suuri laugastikke ja neid ümbritsevaid hälverabasid. Rabanõlvad on järsud, turbalasundi paksus on üle viie meetri, maksimaalne seitse meetrit. Massiivi põhjaosas Nätsi rabas paikneb kaks erineva orientatsiooniga laugastikku. Raba lagedas lõunaosas on väga ulatuslikud märjad hälvestikud. Rabalaugastikust saavad alguse Paardemaa jõkke suubuvad Punaoja ja Mustoja. Raba kaguosast saab alguse Uruste oja. Raba asustavad lagerabalinnud ja ka kotkad. Rabas kasvab rohkesti jõhvikaid ja murakaid.
Võlla rabamassiivis asuvad salusaared: kolmest moreenkühmust koosnev soosaarte ahelik, millele pääseb Pärnu – Lihula maanteelt. Rabasse viiv kruusatee tehti endisele palkteele. Soosaartest on kõrgem Tagasaare, kus elati umbes 1780. aastast. Enne sõda oli seal kaks eraktalu: Salu-Jaan Eessaare ja Salu-Jaan Tagasaare.
Raba ümbritsevad kitsa ribana siirdesoo-, madalsoo- ja rabametsad. Endised sooheinamaad raba servades (eriti kirde- ja põhjaservas) on võsastunud.
Lõunast külgneb rabaga vana Eassalu küla. Küla struktuur on 20. sajandi teisel poolel tehtud maaparanduse käigus osaliselt hävinud, praegu alles olevad talud on korras ja põllumaad haritud. Looduslikult on säilinud Eassalu mägi, kus kasvab meetrise ümbermõõduga kadakas.
Moreeniseljakutel kulgeva Soomra – Alu tee äärde jäävad Soomre ja Alu ridakülad. Lookleval teel liikudes vahelduvad metsatukad korras taludega. Metsade vahel Alus on tee ääres vanad kruusakarjäärid, mis oma looduslike eelduste ja asukoha tõttu sobiksid hästi veesilmadega puhkemaastikuks.
Suurimaks moreenikuhjatiseks on Murru – Alu – Köössa (Häidaste), mida kutsutakse ka Alu mäeks. Neli kilomeetrit pikk, 50-100 meetrit lai ja 5-6 meetrit ümbritsevatest maadest kõrgem seljak on tasases piirkonnas silmatorkav kõrgendik. Alu mägi on lausa kaetud rändrahnudega ning moodustab Alu ja endise Murru küla ümbruses viie hektari suuruse kivikülvi (ühe aari kohta 90 rahnu), mida on nimetatud üheks markantsemaks Eestis. Esineb ka roosasid, punakaid ja hallikaspunakas värvitoonis graniitrahne. Seljaku harjal kulgeb loomade rada. Sügisel, kui lehed puudelt on langenud ja kivide samblased mütsid hakkavad hästi silma, muutub kivikülv lausa müstiliseks. Täiesti teise näo annavad kividele talvised lumemütsid. Siinsete kiviväljade uhkemaid rahne on Piirikivi Alu mäe harjal, kuhu jooksevad kokku neli kiviaeda. Kõik see ala on nagu skulptuuride väljak, kuigi väljakul kasvab lepa- ja sarapuuvõsa ning kadakaidki. Kivikülvi põhjaosas Köösse perede juures on tõelised kivikeldrid, kus on äratuntav inimese kunagine elupaik, kaevukoht ja kasvavad tammed.
Juba ajalooliselt hõreda asustusega Virunas oli Tõstamaa mõisa jahiloss, kuhu Tõstamaalt viis jahitee. Jahiloss on hävinud, praegu on nendel maadel tegutsev loodusturismitalu. Viruna tammede rikkaid puisniite on hakatud korrastama kohaliku turismitalu eestvedamisel.