See on aeg kui päevad on pikad ja ööd on valged ning magada pole aega. See on aeg süüa armastusega kasvatatud värsket toitu siitsamast põldudelt. Või värske suitsukala lõhn rannakülade kohal ja kalapaatide hääled varahommikusel merel, värsked saunavihad ja pikad saunaõhtud. See on aeg kui kuum suvepäev lõhnab kadakate, mändide, heina ja rannaliiva järele, sekka rannalt tuuleiilidega kanduv meresoolane hõng. See on aeg käia paljajalu ja nautida päikeseloojanguid. Ja peaaegu kolm kuud on aega elada seda imelist põhjamaist suve.

Maakodu romantika

Me elame

lapsepõlve

suveõhtutes.

Päike loojub

pikkamisi.

istutakse aias.

Öelda on vaja

vaevu

mõni lause –

kõik hea on niigi õhus.

Ja rohus.

Õunapuu vari

venib kuuriukseni.

Pimeneb –

ikka veel

nii soe.

Aknad

öösse lahti.

/Anneli Tõevere/

Foto: Eveli Ilvest, Kastna

Kodu on meie ruumilise maailma kese. Kodu on kindlustunde ja kaitstuse paik. Kodu hõlmas ka füüsilist ja kultuurmaastikku, milles pere elas, st nii loodust kui inimese loodud esemelist keskkonda.( A.Jürgenson 5.10.1018)  Meie põlised talukohad on suutnud pika aja jooksul integreeirida loodust ja kultuuri. Ja oma koduõues praktiseerime ikka veel oma vana läänemeresoome kultuuri( V. Mikita 05.10.2018). Eestlase maasikapeenra- ja metsajooga, meiemoodi paadiretked, mehed sättimas kurssi ning külavahel aimatav pikkade lapsepõlve suvede hõng jääb meid saatma terve elu. Teeb kodumaast kodu ja eestlasest selle ainulaadse põlisrahva. 

Ujumine ehedas looduses

Foto: Tanel Tuulmees, Ermistu järv

Mis saaks olla veel parem kui ujuda kuumal suvepäeval mõnes salajases järves või inimtühjal rannal. Ujuda alasti päikeseloojangul veelindude keskel või seista rannaääres hingetuna suvesoojas tormituules. Ujumine eheda looduse keskel on salapärane ja natuke tundmatu. Rannaäärses vees on nii veetaimi kui kalamaime. See kõik on võimalus saada osa loodusest ja selle väest. Ja see jahedam vesi koos ümbritseva loodusega kasvatab õnnetunnet, mõjub rahustavalt, kiirendab ainevahetust ja mõjutab positiivselt tervet meie organismi. Paljajalu rannakividel käimine on aga üks lihtsamaid looduslikke teraapiaid. Tõstamaa käänuline rannajoon nii mere ääres kui järve ääres pakub kõiki neid elamusi ja rohkemgi veel. Ujumishooaeg algab meil tihtipelae juba mai alguses.  Loe siit edasi

Lõputud suvepäevad

Foto: Kätlin Kask

Lõputud suvepäevad annavad meile jutskui lisa aega, et nautida meie endi loodud elu. Rannakülade kontserdid, mil leegitsevad südamed leiavad teineteist. Või nädalavahetused koos peredega, mitu põlvkonda koos ühe katuse all. Ja soojad augusti ööd, kui tähistaevas on nii tähti täis, et sirutaks käe välja ja puudutaks. Heinamaad sätendamas  jaaniussidest sama kirkalt kui tähistaevas.  Selles suvises ühisloomingus Linnutee all sünnib ja särab suur vägi.

Põldmari

Foto: Eveli Ilvest

Põldmari, marivars, põldvääne ehk põldmurakas kasvab pea kõikidel Tõstamaa randadel. Päikese küpsetatud väikesed tumedad marjad on eriti magusad ja sulavad suus just liivavallidel kasvanuna. Nende valmimist oodatatakse pikkisilmi ja iga suvelõpu rituual on korjata soojadel randadel vaikse tuule käes põldmarju. Põldmarjamoos, põldmarjamahl, dzemm, siidrid ja koduveinid. Igal perel oma salajane retsept. Ja kingituseks viidud põldmarjamoos on justkui hinnaline aare, mis tuuakse lauale ainut erilisteks sündmusteks.