| SA TÕSTAMAA MÕIS Tõstamaa Manorhouse |
Tõstamaa valla igas mõisas oli oma vald – Pootsi, Seli, Tõstamaa ja Kastna. Kuna Tõhela kuulus Tõstamaa mõisale, siis seal oma valda ei olnud. 1866. aasta Balti vallaseadus kaotas mõisate võimu valdade üle. Seadus sundis valdasid ise majandama, mis kutsus esile aga valdade ühinemised. 1891.a. ühines Pootsi Seliga ja 1893.a. Kastna Tõstamaaga. 1.aprillil 1939. aasta valdade reformiga liideti Tõstamaaga Saulepi valla Rammuka, Rammukametsa, Suurtüki ja Jäärumetsa külad ning Vaiste asundustalud. Kihnu “ülemerevaldus” – postitalu anti Seliste vallale. Kolhooside liitmisega tuli Soomra Tõstamaale, Soomra tagasi andmisel Audrule 1964.a. läks sinna ka Murru küla. 1971.a. likvideeriti Seliste (1926. aastani Seli) külanõukogu, enamus alast liideti Tõstamaaga. Liu, Koti, Marksa ja Karuga küla liideti Audruga. Pindalalt on praegune Tõstamaa vald peaaegu sama suur kui sõjaeelsed Seliste ja Tõstamaa kokku, elanikke on aga 2,5 korda vähem. Külanõukogu muutus ametlikult vallaks 17. juunil 1992. Tõstamaa vallamajad on erinevatel aegadel tegutsenud erinevates hoonetes.
Peale ümberkolimist 1927. aastal, tegutses vallamaja edasi endise Ermistu karjamõisa peahoones. Vallamaja õnnistati sisse 17.jaanuaril 1927. Hoone seadsid korda Tõstamaa Majapidamiskooli õpilased.
Seal paiknenud külanõukogu kolis ümber Tõstamaa alevikku, kohaliku apteekri Karl Blumenfeldti poolt 1889. aastal ehitatud maakivist apteegimajja.
Tõstamaa praegune vallamaja asub aleviku südames. Hoone, mis ehitati algselt Karl Blumenfeldti poolt apteegiks ja kus apteek ka kuni II Mailmasõjani töötas, ongi praegune Tõstamaa vallamaja. Hoone ehitamiseaastaks on 1889 ehk täpselt 100 aastat tagasi. Algselt oli maja ühekordne. Hiljem ehitati peale teine korrus ametnike korteriteks.
Kasutatud materjalid: Vallamaja Tõstamaa ajalugu
|