Tõstamaa kirikust on esimesi teateid 17.sajandi algusest peale, kui võib sarnastada 1613.aastast pärit olevas kirikuvisitatsiooni protokollis mainitud Neitsi Maarja sündimise kirikut "in pago civium Permanensium" praegu Kastna mõisa põllul näidatava kiriku asemega.

1684.aasta revisjonis mainitakse, et Kastna mõisa juures on Püha Peetruse kabel, millel polla oma maad ja kus jumalateenistust pidada mittesakslane pastor Pärnust. Tõstamaa kiriku arhiivis alalhoitavas kirikuvisitatsiooni ärakirjas 1672.aastal öeldakse Kastna kabeli kohta, et ta olevat viletsas seisundis, ka olevat kabel sellel asukohal kõigile kihelkonna inimestele väga kaugel. *Fotol Tõstamaa kirik 1910.aastal

Sellepärast otsustatakse ehitada uus kirik Seep Mardi maale, mille kinkinud Tõstamaa mõisa omanik assistentsnõuniku abikaasa Anna von Helmersen. Peale kiriku koha saab uus kirik veel ½ adramaad maad ja vabastuse kõigist maksudest.
Tõstamaa kiriku nurgakivi asetatakse 1763.aastal. Kirik ehitatakse 1763.-1768 vahemikus. Tõstamaa koguduse abikirik Kihnu saarel valmib 1784.aastal.
Esimene kirikuõpetaja, kelle kohta on kohapeal andmeid, on Tõstamaal Ludwig Raspe, 1662-1663.*

Pikemat aega on Tõstamaal kirikuõpetajaks Carl Gebhardt, 1817-1855. Vene valitsusvõimu poolt 1849. võetakse Tõstamaa koguduselt üle Kihnu abikirik ja muudetakse kreeka katoliku kirikuks. Õpetaja Walter Leziuse, 1857-1861, ametiajal muretsetakse uus kirikukell, milline pühapäeval 26.märtsil 1861.aastal esimest korda heliseb, ja kandes pealkirja "Au Jumalale kõrges" veel tänapäev kogudust palvele kutsub.* *Fotol Tõstamaa kirik 1920ndatel

Väsimatu hingekarjane on Wilhelm Christiani, 1862-1873, kes peab võitlema suurte raskustega, mis sel ajal esile kerkivad kreeka katoliku kiriku ja vene valitsusvõimu poolt.
Tõstamaa kiriku ehitamise 100.aasta juubeliks on kingitud praegune altaripilt ja kantsel.*

Tõstamaa kirikule 100.aasta juubeliks kingitud kantsli meisterdas kohalik meister Hans Greenfeldt. Kiriku vana ja huvitav barokk-kantsel lammutati.
Kirikuõpetaja Christian, kes kirikule uue altaripildi "Püha õhtusöömaaeg" kinkis, olevat selle ostuks koguni Volga ääres ja Sveitsis raha kogunud.

Tõstamaa kirikuõpetaja Christian viidi Võru kreisi üle 1873.aastal. Tema järglasena tuli kihelkonda P. G. A. Willegerode (1882-1888), kelle ajal ehitati Tõstamaale uus koolimaja - maa kooli ehitamiseks kinkis Stael von Holstein. Vahepealsed aastad (1873-1882) oli vikaarina ametis Kaehlbrandt Audrust.

Paul Willegerode, 1882-1885, Tõstamaa õpetajana algatab annetuste kogumist uue oreli hääks.* (Kirikuõpetaja Willegerode tegevusaastatena Tõstamaal pakuvad erinevad allikad erinevaid daatumeid.)

Esimese eesti soost Tõstamaa õpetaja Georg Koiki, 1885-1900, ametiajal 29.septembril

1885.aastal pühitsetakse uus orel, milline tänapäevani jumalateenistust kaunistab. Õpetaja Georg Koik, kelle kuulutustöö ja tegevus muusika ja laulu alal iseäranis viljakas on, peab kannatama vene valitsuse surveajal, kuna temal ajutiselt isegi jumalateenistuse pidamine ära keelatakse. Kauemat aega teenib Tõstamaa kogudust õpetajana Immanuel Hahl, 1900-1927, silmapaistev kirikumuusika tundjana. 1936.aastast alates kuni tänapäevani on Tõstamaa koguduse õpetajaks Johann Teras. * *Fotol Tõstamaa koguduse õpetaja Immanuel Hahl

1972.aasta jaanilaupäeval vajus vee- ja kanalisatsioonitrassi kraavi kaevamise tagajärjel Tõstamaa kiriku torn ja esikülg koos torni ja kukega kokku. Õnnetuses ei saanud keegi viga, kuid lisaks tornile ja esiküljele hävis kiriku orel, mis oli ehitatud 1850.aastal Schwalbenbergi poolt. Orelivilesid oli Tõstamaa alevist veel hiljemgi leitud, kuid teatakse rääkida, et kohalikud poisikesed olid neid oma lõbuks jõkke visanud ja vaadanud kuidas need ujuvad.

Rahvasuu räägib kirikutorni kokkuvarisemise kohta mitmeid legende. Esimene ütleb, et kui seitse venda läheb korraga kirikusse, siis vajub kirikutorn kokku. Teine legend räägib sellest, et kui asulas on kõrts enne kirikut, siis ei ole kirikutorn püsiv. Pikka aega tegutseski aleviku keskuses Ranna kõrts, mis asus enne kirikut. *Fotol Tõstamaa kiriku kokkuvarisenud esikülg 1972.aasta juunis

Kirikus on endiselt hästi säilinud altaripilt, kus tundmatu kunstnik kujutab püha õhtusöömaaega Kristusega. Maali kinkis kirikule tollane õpetaja 1863.aastal.
Kiriku laes on säilinud laud, millel on aastaarv 1767 ja kiri "Soli Deo Gloria" - ainult jumalale au.
Kirikus on mälestustahvlid kirikuõpetajale, õpetajapouadele ja mõisnikule, samuti mõisahärra pink. Hoone on ehitatud vesiliiv pinnasele, mistõttu juba 19. sajandil hakkasid külgseinad vajuma. Võimaliku varingu vältimiseks ehitati seinu toetavad tugipiilarid. Madala paekivist müürikerega läänetorni toeks on kiriku sees kaks tugevat nelinurkset tulpa. Kooriruumita hoone lõpeb idas polügonaalselt ahenedes.
1983. aastal alustati kiriku taastamistöödega. Aastaks 2000 sai kirik oma praeguse näo, puuduvad veel tornikiiver, kukk ja korralik vettpidav katus.
Tõstamaa koguduses oli 1925. a. liikmeid 800 ümber. Koguduse väiksuse ja kehvuse pärast oli kirik vabastatud maksust kirikute keskkassa heaks. Praegu on kogudusel umbes 100 liiget, nendest aktiivsed on vaid 40.

Rahvasuu Tõstamaa kiriku kohta Tõstama kirik on wanal ajal wististi Kastna mõisa maa peal mere ääres olnud, kellest katoliku kirikute katsumise protokollis 1613 räägitakse. Praegune kiriku mõisa koht Tõstamal on lühikest aega enne 1680 aastat asutatud ja sellele maad juure antud. Millal aga kirik isi on asutatud, ei ole teada. Kihnu saare kabeli juurde oli juba 1680 aastal nõnda sisse seatud, et seal pidi õpetaja olema, aga see ei ole iialgi nii kaugele jõudnud, ehk seda seal küll wäga hädaste tarwis oleks olnud. Nüüd on see saar Tõstama kiriku järel. *Fotol Tõstamaa kiriku taastamistööd 1980ndate teisel poolel. Taastamistöid teeb Tõstamaa Muinsuskaitse Selts

Kasutatud materjal:
Volmer, O. "Tõstamaa kihelkonna ajaloost 13.-20.sajandil"
* Tärniga tähistatud materjal pärineb Tõstamaa kiriku 175.aasta juubeli mälestuslehelt
www.tostamaa.ee
Fotod: erakogud