Tõstamaa kandi inimesed

 

Tõstamaa laulukoor kontserdreisil Pärnus 1890

Tõstamaa kandis on läbi pikkade sajandite elanud palju inimesi, kes on olnud nii siinsele kui võõrsilt pärit rahvale eeskujuks. Oma tarkuse, oskuste ja värvika karakteri poolest on nad jäänud pikaks ajaks rahva mällu. Järgnevalt on teil võimalus lugeda, kes need inimesed on olnud ning mille poolest on nad meile nii olulised.

Herman Tõnissoo (1890-1974)

 

Laevakapten Hermann Tõnissoo (1890-1974)

Tuntud laevakapten Hermann Tõnissoo on pärit Tõstamaa vallast, Seli külast Võrguaja talust. Hermann sündis Võrguaja talus 18. novembril 1890. aastal Jakob Tõnissoo ja Pauliine Raista esimese lapsena.

Hermann Tõnisson ei sõitnud küll ookeanidel, ent see-eest kohalikes rannavetes oli hinnatud kapten, kes sõitis oma elu jooksul 23-l laeval. Tema hobiks oli mudellaevade meisterdamine. Neid jõudis ta teha enam kui 60 ja juhib sellega Eesti  laevamudelitemeistrite edetabelit.

Kuula järjejuttu Herman Tõnisoost :

1 osa    2 osa    3 osa   4 osa

2006. aastal ilmus Ants Pärna sulest mälestuste raamat “Herman Tõnissoo, laevakapten “

Püha Platon (1869-1919)

Püha Platon, kodanikunimega Paul Kulbusch oli eesti usutegelane, esimene pühakuks kuulutatud eestlane ja piiskop.

Paul Kulbusch sündis Seli vallas Pootsis 25.juulil 1869.aastal. Ta pärines perekonnast, kes usuvahetusliikumise ajal 1845-48 oli pöördunud luterlusest õigeusku.

Loe siit edasi

Anna Mann

 

Anna Mann (sünninimi Anna Maria Torv, aastail 1967–1999 kandis perekonnanime Murdoch) sündinud 30.juunil 1944 Glasgows, Sotimaal on eesti päritolu ajakirjanik ja kirjanik. Tema isa oli Eestis sündinud merekaupmees Jacob Tõrv. Loe siit edasi

Elena Erikson (1875-1939)

 

Seliste hiidnaine

Eeriku Leenu jõud oli nii suur olnud, et oli võtnud kummasegi kätte 40 liitrised täis piimanõud ning meestele öelnud: “Kes kahte piimanõud korraga kätte võtta ei suuda, pole mehe nime väärt.” Loe siit edasi

Juhan Tael

Tõstamaa mainekaim aednik Juhan Tael

Juhan Tael sündis Pärnumaal, Paikuse avallas. Aednikutööks vajalikd oskused omandas aga venemaal ja Eesti Vabariigi algusaastail töötas ta ka sõjavägede ülemjuhataja Kindral Johann Laidornei vimsi mõisa aednikuna. 1930 aastail kolis ta koos perega Tõstamaale ja edendas märkimisväärselt piirkondlikku aiandust. Loe siit edasi

Kuula raadiointervjuud Juhan Taelaga

Jakob Toots vanem

 

Jakob Tootsid Tõstamaalt

Vanem Jakob Toots (1848-1919) oli lõpetanud Riia polütehnikumi, töötanud maamõõtjana ning pikka aega ka Tõstamaa mõisavalitsejana.

Jakob Toots noorem töötas Pärnus kohtukirjutajana, siis mõisavalitsejana Kassaris ja Tõstamaal ning oli Tõstamaa Tööstusühistu esimees.

Loe siit edasi

Tõstamaa apteeker Karl Blumenfeldt

Karl Blumenfeldt sündis 11. veebruaril 1863 Pärnumaal Tammiste mõisas kärneri pojana. Ta lõpetas Pärnu I Gümnaasiumi, õppis seejärel Tartu Ülikoolis aastatel 1884-87 rohuteadust, kuid katkestanud õpingud haiguse tõttu. Aasta hiljem, 1888, avas ta apteegi Tõstamaal. Loe siit edasi

Vaike Hang

(sündinud 26. augustil 1932 Männikuste külas Tõstamaa vallas) on eesti looduskaitsetegelane, teadusajaloolane ja harrastusetnograaf. Ta lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli 1956. aastal geoloogina. Ta on töötanud pikka aega Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjoni teadussekretärina.

Vaike Hang on põhjalikult uurinud Tõstamaa valla kõigi talude ajalugu.

Loe siit edasi

 

Tõstamaa pulmalaulikud

 

Tõstamaa kihelkonnas säilis vana pulmalaulutraditsioon kaua – 1930. aastate pulmades oli laulikute vastastikune laulmine tavaline ja veel 1963. aastal oli Liina Irdt pulmarahva soovil vanu pulmalaule laulnud. Hendrik Jantsonit (Adrian Janson; Poe Hendrek, 1861–1941) nimetati kodukandis “meie päris laulikuks” – ta oli suur pulmalaulik, haruldase mälu ja hea improviseerimisvõimega. Laule oli ta õppinud kodukandi pulmalaulikutelt ja ise 20-aastasena esmakordselt pulmas eestlauljaks olnud. Ametilt oli Hendrik Jantson rätsep, rändkaupmees ja poepidaja. Pärit oli ta Murru külast, hiljem elas Tõhela külas. Hendriku laule on Riigi Ringhäälingus salvestatud kahel korral, teisel korral, 1938. a., koos Liisu Orikuga, kellega ta ka pulmades oli vastamisi laulnud

Elisabet Orik (1873-1970)

Rahvalaulik Liisu Orik

Rahvalaulik oli pärit Alu külast, Põlde talu perenaine. Tema laulu „Laula, laula suukene, liigu linnu keelekene“ tuntakse kogu Eestis. Oriku pulmalaule on üles kirjutanud Herbert Tampere, Theodor Saar jt. Kuulsus tuli 1939. aastal, mil Liisu koos Hendrik Jantsoniga esines Tallinnas Estonia kontsertsaalis. Ta on loonud laule Teoste külas elanud kirjamehe Mart Soobergi sõnadele. Liisu Orik laulis rahvaluulekogujatele ka 60. aastatel, olles juba üle 90 aasta vana, aga ikka ergas ja rõõmsameelne. Liisu oli õppinud suure ja mitmekülgse laulurepertuaari emalt ja isalt, ent ka paljudelt teistelt vanematelt laulikutelt, ning laulnud ka kirikukooris.

Eesti Rahvaluule Arhiiv – Liisu Orik

Hendrik Jantson (1861 – 1941)

Rahvalaulik Hendrik Jantson

Hendrik oli rätsep, rändkaupmees ja poepidaja, kes säilitas vana pulmalaulutraditsiooni kaua Tõstamaa kihelkonnas. Ta oli haruldase mälu ja hea improviseerimisvõimega pulmalaulik, kodukandis meenutati teda “meie päris laulikuna”. Laule õppis teistelt pulmalaulikutelt ja oli ise esmakordselt pulmas eest lauljaks 20-aastasena. 1938. aastal salvestati Hendrikut koos Liisu Orikuga, kellega nad ka pulmades vastamisi olid laulnud.

Eesti Rahvaluule Arhiiv – Hendrik Jantson

Liina Irdt (1890–1966)

 

Rahvalaulik Akiliina 

Liina Irdt (Akiliina Ird; Lauri Liina, 1890–1966) oli Tõhela küla Lauri talu perenaine. Tema pulmas oli laulnud Hendrik Jantson. Liina, kelle isa varem puusepa-ameti tõttu oli rännanud paigast paika, sai pärast abiellumist Tõhelas küla ainsaks naispulmalaulikuks. Tema laule on salvestatud 1964. ja 1965. a. rahvaluulearhiivi kogumisretkedel. Tollal 70. eluaastates Liina oli vilgaste liigutustega ja emotsionaalse jutuga naine. Regilauludest esitas Liina peamiselt pulmalaule (pala 46), rohkesti teadis ta ringmängu- ja muid uuemaid rahvalaule.

Eesti Rahvaluule Arhiiv – Liina Irdt