Seliste (Seli) Püha Vassili apostliku õigeusu kirik asub Tõstamaa vallas Seli külas ning on 1864. aastal pühitsetud Riia ülempiiskopi PLATONI poolt Püha ülempiiskop Vassilius Suure auks. Kirik asub Pärnu-Varbla maantee ääres Pärnu poolt tulles paremat kätt mäekingul.
Kui 19.sajandi teisel poolel ehitatud õigeusu kirikud on enamasti kiviehitised, siis Seli kirik on puukirik. Kiriku ehitasid valmis Riia mungad, detailid toodi talvel üle jää Riiast Selistesse 1861. aastal, kus hoone siis üles pandi. Kohalik kogudus asutati 3. juulil 1847 äsja õigeusku siirdunud eestlastest. Alguses toimetati jumalateenistusi Pootsi mõisa Kõpu kõrvalmõisa üürihoones, kus üürihinnaks oli 300 rbl aastas.
28. septembril 1848 eraldati Pootsi-Kõpu kogudus ja jumalateenistusi hakati pidama Seli mõisa üürihoones. Ka seal tuli maksta küllaltki kõrget üüri 325 rbl aastas, mis küll 1855 aastal oli juba 300 rbl ja 1860 aastal 250 rbl aastas.
Alates 1. maist 1860 peeti jumalateenistusi Tõstamaa mõisa talupoja Joann Juhkami vanas puumajas 35 rublase üüri eest. Jumalateenistusi peeti ka Tõhela külas taluhoones 1873 aastani.
1875 eraldati Tõhela-Murro ja 1896 Kastna kogudused.

Kirikus olnud Rakvere kirikult kingitud puust kujusein oli kaetud valge õlivärviga ning ülekullatud raamistikuga, aujärg altaris oli valmistatud puust.
1906 aastal maalis Riia Vaimuliku Seminari õpilane Vladimir Schmidt kogudusele Kristuse ülestõusmise pühakuju (1,42x1,07).
Siinse piirkonna üks esimesi õigeusku siirdujatest oli Kangru Tõnis keda usulise tegevuse pärast peksti ja peeti kaks nädalat Viljandis vanglas.
Hariduse andmiseks töötasid koguduses kihelkonnakool (1864) ning Seli (1870-1888), Taga-Nõmme (1876) ja Kastna (1876-1896) abikoolid.

Pühakoda on lihtne ja oma ajastu õigeusu kirikuarhitektuuriga võrreldes askeetlik laudadega vooderdatud rõhtpalkehitis, põhiplaanilt ladina risti kujuline. Läänesissepääsu kohal paikneb nelinurksel alusel kaheksatahuline vertikaalse liigendusega torn, mida katab väikese sibulkupliga telkkiiver. Peasissepääsu varikatust toetavad sambad. Sisekujundus on kaunistusteta. Tornist avaneb kaunis vaade ümbrusele. *Fotol Seli kirik 2007.aasta talvel (Toomas Mitt)

Võsastunud ja räämas kirikut hakati korrastama 1998. aastal. Lõpliku iluravi läbis Seli kirik aga 2001.aasta suvel, mil hoone värviti väljast rootsipunaseks ning aknaraamid ja ilustused valgeks. Kiriku korrastamist toetasid Rootsi Göteborgi muinsuskaitse selts ja Tõstamaa vallavalitsus. Suurima panuse andis kiriku taastamistööde jaoks väliseestlane Juta Nõmm, kes asutas Göteborgi muinsuskaitse seltsi juurde Seli kiriku taastamisfondi. Mõne aastaga kogunes fondi ligi 70 000 eesti krooni. Seli kiriku taastamise võttis Juta Nõmm oma südameasjaks seepärast, et tema abikaasa August Nõmm oli sündinud Selistest.

Esimene üritus taasremonditud kirikus toimus Tõstamaa viiendate vallapäevade avaõhtul 10.augustil 2001.aastal. Jumalateenistuse viis läbi ülempreester Artalion Keskküla, esines Nevski katedraali koor ja kiriku seintel oli väljas Jaaguranna lillelaagris töötanud kunstnike maalid.