Tänaseni on Tõstamaa vallas säilinud vaid Pootsi tuulik, mis asub Pootsi külas Tuuleveski talus. Pootsi tuuleveski on arvatavasti ehitatud aastal 1832. Sellist aastaarvu pakutakse, kuna talu peremees Ülo-Hillar Mai leidis pööningult selle aastaarvuga lipu, ehkki see võib tähendada ka kõrtsi või talu ehitusaastat.

Pootsi mõisa tuuleveski on laialtlevinud hollandi tüüpi veski, mis on ehitatud kividest. Veski ehitamisel on kasutatud nii põllukive, lubimörti kui savitelliseid siseseinteks ja avade põskedeks. Hoone on ehitatud ilmakaarte järgi, uksed ida-lääne ja aknad põhja-lõuna suunal. Veski alumine korrus kuni sillani on kaheksatahuline ja vertikaalsete seintega, edasi ülespoole jääv osa on üümara tüvikoonuse kujuline. Müüritise välispind on olnud krohvitud. Hävinenud veskipea oli kummulikeeratud paadi kujuline.

Omal ajal oli veski viiekorruseline ning selge ilmaga kohalikele kaluritele meremärgiks mõrdade merre panemisel ja kaldale tagasi sõitmiseks. Veski kõige kõrgemal korrusel olid puithammasrattad kottide tõstmiseks kettidega esimeselt korruselt neljandale. Kottide üles vinnamiseks kasutati tuule jõudu. Viiendal korrusel asus ka veski peavõlli ümberajamise mehhanism.
Veski neljandalt korruselt kallati koludesse ülesvinnatud viljakottidest viljaterad. Kolmandal korrusel asusid kaks suurt veskikivi, mis siis tuule jõul ringeldes hõõrusid terad jahuks või tangudeks. Purustatud materjal tuli teise krruse sõeltesse, kus jahu sõeluti vastavalt vajadusele kas püüliks või lihtjahuks.
Teise korruse keskel oli suur hammasrataskivide käivitamiseks ja puust ventilaator tuulamiseks. Teisel korrusel pandi jahu tavaliselt kottidesse ja saadeti esimesele korrusele.
Jahvatamise tasuks võeti ühelt vakalt (50 kg) karnits (3,28 l) jahvatatavat vilja matiks. Tänaseks on veski sisustus hävinenud.

Pootsi tuuliku ja kõrtsihoone ostis Pootsi mõisnikult 1920ndatel praeguse omaniku Ülo Hillar Mai isa Johannes endale päriseks ja esialgu jahvatati veskis usinalt jahu. 1940.aastal lasti vene sõjaväe poolt veski pea ja tiivad maha, saeti võll pooleks ja otsustati, et piirivalvepunktiks sobib see hoone paremini. Ülevalt paistis meri ära ja kuni Kihnuni oli vaenlane piirivalvurite sihikul. Kolhoosi ajal hoiti veskis naftat, kuid katuseta hoone kippus lagunema ja murenema, mis oli vaatidele ohtlik ning seepärast ehitas kolhoos kõrvale eraldi sara oma kütusevarude tarbeks. *Fotol Pootsi tuulik (Toomas Mitt)

Pootsi mõisa tuuleveski on kantud ka Kultuurimälestiste riiklikku registrisse (nr 16856) 1998.aastal. Veski restaureeriti aastatel 2002-2006.

Kasutatud materjal:
Palits, Janno "Pootsi mõisa ajalugu", lähiajaloo lõputöö, Tõstamaa Keskkool, 2002
Veski on küla ehe. Tõstamaa Tuuled, lk 1, Nr.2 (132), veebruar 2007
Kultuurimälestiste Riiklik Register, http://register.muinas.ee