Pootsi mõis (saksa k Podis) rajati 16. sajandi teisel poolel poola ajal. Mõisa mainitakse esmakordselt 1560. aastal. Algselt kuulus mõis von Pahlenitele. 19. sajandi algul omandasid mõisa von Lilienfeldid, kes püstitasid sinna esindusliku klassitsistliku kivist peahoone 1820ndatel aastatel. Kõrge kelpkatusega hoone oli põhiosas ühekorruseline. Vaid kolme akna laiune keskosa oli kahekorruseline ning seda kaunistas nelja sambaga ja kolmnurkfrontooniga portikus. Kuna Pootsi mõisa portikus on pea äravahetamiseni sarnane Voltveti mõisa portikusega, võib aimata sama ehitusmeistri tööd.

Rahvasuu rääkinud omal ajal ka seda, et Pootsi mõisa peahoone ehitatud ühe Pärnu linna kaupmehe või kaubakontori poolt ning mõisa ehitustööd toimunud noore vene ehitusmeistri juhendamisel.
Mõisa peahoone ehitamiseks valmistasid telliseid talupojad pärisorjad. Nad vedasid savi, sõtkusid seda ja põletasid telliseid. Peahoone välisseinad aga laoti raudkividest, mis veeti kohale lähedalasuva mere rannast.

Sisenedes peahoonesse peauksest sattus avarasse eesruumi, kust viis trepp edasi mansardkorrusele. Vasakule ja paremale jäid avarad kaminaruumid. Eesruumist pääses edasi ka suurde saali, mille põrand oli kaetud tammepuust parketiga. Saali lage kaunistas lillornamendiga joonis. Nurgas oli valgetest kahhelkividest ahi, millele olid omakorda joonistatud hollandi tuuleveskid. Saali tagaseinast viis uks rõdule. Kaminasaalidest pääses edasi mõisniku eluruumidesse. Peahoone mõlemad pooled olid sümmeetrilised.
Mõisa peahoone keldrikorrust läbis keskelt pikk koridor, kust viisid uksed paremale ja vasakule mõisateenijate eluruumidesse.

Mõisahärra Lilienfeld olnud vali, kuid õiglane mees ning ta mõjukus ajanud igal pool hirmu nahka. Ükskord oli ta ühe talupoja naise enda juurde võtnud ja mees oli paruni kohtusse kaevanud. Kohus aga küsinud kammerhärra Lilienfeldilt: "Mida edasi teha?" Too käskinud mehe tagasi saata ja lubanud ta vabaks lasta ning maad anda. Kodus saanud mees aga kaebamise eest enne 70 hoopi vitsa. Surres jättis Lilienfeld kõigile oma alamatele mingi rahasumma. Kokk oli saanud 10 rubla. *Fotol Lilienfeldide aadlisuguvõsa vapp

Lilienfeldi poolt 1790.aastal panditud mõis panditi 1832. aastal Jacobyle, kes olnud sadulsepa poeg. Rahvas teadnud rääkida, et isaks olnud Lilienfeld ja emaks üks tüdruk. 1840. aastate lõpupoole loovutas Jacoby oma pandiõiguse Maydellile, kes 1858. aastal mõisa juba päriseks ostis.

Maydellide valdusse jäi mõis kuni 1919. aasta võõrandamiseni. Mõisasüda oli von Maydellide omanduses aga kuni baltisakslaste ümberasumiseni ehk Umsiedlungini 1939. aastal. Gotthard Ludwig Gustav von Maydell olla alati nõudnud, et inimesed teda aupaklikult kohtleksid. Talupoegi nähes vibutanud mõisahärra juba versta maa peale keppi, et müts aegsasti maha võetaks. *Fotol Maydellide aadlisuguvõsa vapp

Esimese maailmasõja ajal paigutatud mõisahoonesse vene sõjaväelased. Kui sakslased Baltimaad vallutasid, oli mõisas aga sakslaste komandatuur.

1919. aastal võõrandati mõisamaad selle seniselt omanikult Maydellilt, vaid peahoone ja kompleksi süda jäid tema kätesse. Eesti Vabariigi lõpupäevadel müüs Maydell aga mõisa lihunik Põltsamile.

Nõukogude võimu kehtimapaneku järel asutati Pootsi mõisa hobulaenutuspunkt. Selle likvideerimise järel asutati peahoonesse Tõstamaa Masintraktorijaam. 1950. aastal viidi Tõstamaa MTJ üle Sindisse ja Pootsi mõisa paigutati Kirovi-nimeline kolhoosikontor. Mõisahoone parkettpõrandaga saali ehitati lava, sest seal hakkas tööle ka Pootsi rahvamaja. Majas oli ruumi aga palju ning tegutsema asus mõisahoones ka Pootsi raamatukogu. *Fotol Pootsi mõisahoone enne kahekorruseliseks ümberehitamist

Kolhooside liitmise järel viid kolhoosikontor Pootsist üle Selistesse ja Pootsi mõisahoone jäi peremeheta. Majas tegutses küll aga rahvamaja ja külaraamatukogu. 1959. aastal tehti otsus ehitada mõisahoone ümber koolimajaks, kuna senine koolimaja oli õpilastele juba kitsaks jäänud.

Mõisahoone ehitati kahekorruseliseks ning muuhulgas muudeti ka algsete akende kuju. 1962. aasta 1. septembril alustas mõisahoones tööd Pootsi põhikool, mis tegutses seal aastatel 1962-1997. 1998.aastal kolis Pootsi põhikool üle mõisa valitsejamajja, peahoone läks eravaldusesse. *Fotol Pootsi kool 1963. aastal.

Pootsi mõisaansamblisse kuuluvad lisaks peahoonele ka kõrvalhooned. Valitsejamaja, ait ja tall-tõllakuur ääristasid peahoone esist väljakut, osa hooneid paiknes eemal. Mõisast paarsada meetrit lääne ehk Tõstamaa poole teeristi rajati pikk maakividest kõrts. Kuni 1900. aastani tegutses Pootsis ka mõisa õllevabrik.

Mõisaansamblist on praeguseks säilinud mitmeid majandushooneid, mis on arvel ka kultuurimälestistena. Mitmed neist on suuremal või vähemal määral ümber ehitatud.
Tugevalt ümber ehitatud (kinnimüüritud akna- ja ukseavadega), kuid algses mahus, on säilinud mõisa kõrtsihoone. Samas on kõrtsi välisseinas säilinud huvitavad kivikestest laotud geomeetrilised mustrid (Eestis pea ainulaadsed).
Mõisakompleksi kuuluvad peahoone, sulaste- ehk valitsejamaja (praegune Kihnu väina merepargi ja külakeskus), tall, kasvuhoone varemed, kivimüür, tuuleveski, ait-kuivati.

Pootsi mõisa magasiait oli hoone, kus praegu tegutseb sees Pootsi kauplus. Teisisõnu oli omal ajal tegemist laenuaidaga, kust said vilja laenata need, kes oma viljaga mingil põhjusel välja ei tulnud. Vilja andisd magasiaita talupojad ise. Iga maad kasutav talupere pidi peale lõikust andma laenuaida tarbeks karnitsa vilja (1 karnits = 3,28 liitrit). Sellest tuli viljatagavara, mida hädasolijad kasutada said. Kui mõni talumees kunagi vilja ei laenanudki, oli ta siiski kohustatud vilja laenuaita andma. Laenanud talupoeg pidi aga saadud vilja magasiaita järgmise lõikuskorra järel tagasi andma koos teatud protsendiga.
Lisaks viljale veeti magasiaita mõisast ka natuke kartuleid. (Pootsi külas elanud Anna Põõsaste, 80 a, jutustus, 1981. aastal )

Mõisa viinaköök asus moonakatemaja lähedal Lao maantee ääres. Viinavalmistamise kiirem aeg oli talv. Peamiseks tooraineks oli kartul, mis veeti viinaköögi juures asuvasse keldrisse. Keldris lasti mugulatel külma saada, et need magusamaks muutuksid enne kui viina ajama hakati. Valmis viin villiti väikestesse puuvaatidesse ja saadeti vooriga Riiga. Mehed, kes viinavooris käsid, olid mõisniku arvates kõige ausamad. Siiski päris nii see ka polnud. Kui voor jõudnud metsavahele, peetud kinni ning hakanud "mati" võtmine vaatidest. Viinavaatide vitsad löödud natukene kõrvale, puuritud oherdiga imepisike auk sisse ja lastud siis viinal kõrre abil pudelisse voolata. See olnudki viina transportijate teenistus. (Pootsi külas elanud Jaan Tõnissoo, 81 a, jutustus 1981. aastal)

Ümber mõisahoone ja pargi oli plaanis omanikel ehitada ka kõrge kivimüür. Peahoone ja rohtaia taha see ehitatigi ning osa müürist on veel säilinud. Pargi ümber veeti kivid kohale, kuid valmis müüri ehitada ei jõutud. Töid olevat seganud poliitilised sündmused mujal maailmas.

Pärnust Audru kaudu Pootsile suunduva tee viimased pool kilomeetrit on kujundatud kauni alleena. Sarnaselt Tõstamaale ümbritseb Pootsi mõisa liigirikas 4,9 ha suurune park, mis rajati 19.sajandi I poolel klassitsistlikus stiilis ning võeti looduskaitse alla 1959. aastal. *Fotol Pootsi mõisa tammeallee 2007.aasta talvel (Toomas Mitt)

Park koosneb kahest või õigemini ka kolmest eraldiseisvast pargiosast: mõisahoone rangelt regulaarne eesväljak, peahoone tagune suur sopiline vabakujulise haljastusega pargiväljak ja endisest sulastemajast (praegusest Pootsi keskusest) lõunasse jääv poolavatud pargiosa. Mõisa esi- ja tagaväljak olid 2 m müüridega omavahel eraldatud ja kogu parki ümbritses müür.

Park oli kunagi väga liigirikas, siit võis leida punalehist pööki, halli pähklipuud, leinajalakat, euroopa lehist, valget mändi, ameerika pärna, haruldustest kasvas siin ka saarvahtra teisend, mida esineb Eestis vaid üksikutel leiukohtadel. Kokku oli pargis 50 puuliiki, neist 30 võõramaist. Enamik huvitavaid puuliike on tänaseks kahjuks hävinud. Mõisahoone tagakülje akende alla olid istutatud valged topeltõitega sirelid, mis hävitati mõisahoone ümberehitustööde käigus 1962. aastal. *Fotol Pootsi mõisahoone 2006.aasta talvel (Toomas Mitt)

Mõisahoone esine ja tagune park on mõisaomanike halduses, Pootsi keskuse tagune park on praegu keskuse kasutuses.

Inimestest ja tööst Pootsi mõisas

Igas mõisas on hulk teenijaid, kelle ülesandeks on härrasrahva ja mõisakompleksi eest hoolt kanda. Kui erinevates mõisa ettevõtmistes (nt veski, kõrts vm) olid omad töötajad, siis lisaks oli Pootsi parunil veel 12 teenijat.

Kokk - valmistas mõisarahvale toidu
Virtin - hoolitses majapidamise eest ja teatas mõisavalitsejale millistest toiduainetest puudus on
Proua mampsel - proua isiklik õmbleja, kelle hooleks oli ka paikamine, prouale soengu tegemine ja abistamine riietumisel. Meeleheaks andis proua talle oma ja härra poolt ära kulutatud riideid
Toapoiss - triikis härra pesu, viksis saapaid, küttis ahju
Toatüdruk - võttis tolmu, pühkis nurkadest ämblikuvõrke, kuivatas "higistavaid" aknaid jms
Pesutüdruk - pesi härraste pesu, hoolitses selle hea lõhna ja välimuse eest
Köögitüdruk - tegi keldrikorrusel olevas ahjus leiba, söötis kanu. lõi kella, mis kutsus mõisarahva sööma
Kärner ehk aednik - hoolitses triiphoone (kasvuhoone) ja mõisa rohtaia eest
Kaks kärneripoissi - hoidsid rohtaia ja kasvumaja umbrohust puhta, istutasid, kastsid, viisid peahoonesse köögivilja, hoidisd pargiteed ja lillepeenrad rohust puhtad. Samuti pidid tiigist kastmisvee viima. Hommikuti kui härra prouaga parki jalutama läks, pidid kõik jäljed pargiteedelt riisutud olema.
Kutsar - hooldas härra viit hobust, hoidis tõllad, vankrid ja saanid korras
Kutsari abi - abistas kutsarit kõikides töödes, oli tallipoisiks, kes viis külaliste hobused talli ning hooldas neid.

Nendest nimetatud teenijatest sõid mõisas nn "antvärgi" lauas need, kes olid vallalised. Abielus olijad olid oma perega moona peal ning said samasuguse moona nagu sulasedki.

Kasutatud materjalid:
Volmer, O. "Tõstamaa kihelkonna ajaloost 13.-20.sajandil"
www.tostamaa.ee
http://www.mois.ee/parnu/pootsi.shtml
http://www.parnumaa.ee/index.php?id=131
http://www.eha.ee/vapid/index.php?act=gen&lang=et
Palist, Janno "Pootsi mõisa ajalugu", Tõstamaa Keskkooli uurimistöö, 2002.
Kilde Pootsi mõisa ajaloost. Kodu-uurimuslik töö. Pootsis, 1982-1982. (Uurimustöö on hoiul Pootsi keskuses, raamatukogus)