Pootsi küla asub Tõstamaa vallas, Tõstamaast 12 km kaugusel Pärnu mnt. ääres. 2009.aasta 1.jaanuari seisuga elab Pootsis 89 inimest.

Esimesed andmed Pootsi küla kohta pärinevad aastast 1518. Endine Pootsi küla oli väike küla ümber Pootsi mõisa, mis tekkis peale mõisamaade laiali jagamist. Praegune Pootsi küla on suurem, sest 1970.aastal liideti sellega naaberkülad Kopli ja Sepa.

Talusid oli mõisa ümber vaid 14: Lehise, Peedi, Paulu, Kustase, Kärdi, Sihi, Lembitu, Leivisti, Kiviaia, Aaviku, Lambi, Sepa, Miidu, Tara ja Mai. Paljud nimetatud taludest on tänaseks päevaks tühjaks jäänud.

Pootsi küla peamiseks vaatamisväärsuseks on endine mõisahoone ning selle säilinud kõrvalhooned, kus praegu tegutsevad erinevad ettevõtted.

Pootsi küla laul
Rodefia Vare ehk Sepa Roosi, kirjutatud 1949.aastal

Pootsi küla külje all
Seisab maja nagu vall
Magasini aidast tehtud
Ta nüüd on riigi kasuta.
Kooperatiivi juht on Parts
Rahvas tema ees kui narts.
Seal nüüd elab Luise kena
Kes on tulnud Belgiast ära.
Alati tal krussis pea
Ja ka naisemehi veab.
Sepa Roosi tõstab kära
Luise võtab mehe ära.
Roman purjus peaga hull
Naine kaine sest on null.
Oma perest ei hooli ta
Käib ringi purjus naistega.
Käärise Peet on rätsep mees
Teeb pintsak päevas püksid öös
Seda viisi peab ta omal leiba teenima.
Lehise Jakob seisab õues
Tütrel on tal väike põues.
Ta tahab teada
Kelle ta tütar meheks endal saab.
Niine Jaan Paulul uhke mees
Poeg tal teenib Punaarmees.
Isak Ann oma mehega
Lähevad tihti kiskuma.
Toominga Juuli üksik naine
Ta on meeste peale kaine.
Kärdi Marta kosilane
Rahvuselt on venelane.
Meheks võtta kõlbab ta
Siis saab uue sugu ka.
Sihi Juuli vana tudi
Noore mehe kaenlas ludi.
Lembitu Helmi ootab seda,
Et koju tuleks tite isa.
Jakob see on kivilaevas
Naine tema pärast vaevas.
Kungla Liisu kiltsus-kaltsus
Tihti on tal jalad nartsus.
Oma tütart püüab ta
Ikka uhkelt pidada.
Ostis kleidi siidipitsist
Ta ei tee oma juukseid patsi.
Alati on tal riided head,
Kuid poisid siiski lugu ei pea.
Põlma Jüri pehme mees
Tal ju vana Mart on ees,
Kes künnab põldu äestab ka
Nii saab pere elada.
Aaviku Vassa haige mees
Kõveras on ahju ees.
Triinu paks kui patarei
Kas ta teda toita ei või.
Ristipõlde Jakob on ju vana,
Poeg tal selle eest on kena.
Tihti kannab püssi ta,
Et saab rahvast hirmuta.
Tamme Jaan on ladna mees
Nüüd elab Pootsi küla sees.
Meie metsnik on nüüd ta
Kütust meile annab ka.
Lambi Mari ootab seda
Millal poeg toob koju keda.
Kiviaia Jakob tore mees
Oma noore naise eest.
Mälestus neil seisab ikka
Kuid tal iga pole küll pikka.
Härma Velli tubli plika
Poisid teda vaatavad ikka.
Oma kodu peab ta perenaiseks olema.
Pootsi mõisa poisid seal
Jääti kui orvud ilma peal.
Põltsam Härta vana piiga
Mõned teevad talle liiga.
Pootsi koolimaja seal,
Seisab mõisa õue peal.
Nüüd Pootsi külal ring sai täis
Ja pritsi kuuri nurgal seisma jäin.
Sealt karjus vastu surnu pea
Vii mind Tartu ole hea.

1819.aastal kaotati pärisorjus Liivimaa kubermangus. Mõisate kaupa hakati looma juriidilisi üksusi ehk talurahvakogukondi. Igas mõisas oli oma vald ehk siis nii Tõstamaal, Selis, Kastnas kui Pootsis. 1866.aasta Balti vallaseadusega kaotati mõisate võim valdade üle. Seadus sundis valdasid ise majandama ning see sundis väiksemaid valdasid omavahel ühinema. 1891.aastal ühinesid omavahel Seli ja Pootsi.
1920.-1930.aastatel asus lühikest aega vallamaja ka Pootsis, mis asus Kõpu kiriku kõrvalolevas majas. Samas hoones tegutses ka Kõpu koolimaja. Vallavanemaks oli siis Albert Laan, kes pärast jätkas tööd Selistes.
Pootsi küla kuulusSeli valla alla, mis 1950.aastal muudeti Seli külanõukoguks nimega Seliste Küla Töörahva Saadikute Nõukogu. 1971.aastal ühendati Seliste külanõukogu Tõstamaa külanõukoguga ning kogu asjaajamine koondus Tõstamaale. 1992.aastal muudeti külanõukogud uuesti valdadeks. Moodustati Tõstamaa vald, mille alla kuulub nüüd ka Pootsi küla.

Majandus

Peamiseks elatusallikaks oli Pootsi külas varem põllupidamine. Kuigi põllumaad väga viljakandvad polnud, kasvatati oma tarbeks kartulit ja vilja ning suudeti end ära elatada. Väga rikkaid ja jõukaid talusid Pootsi kandis polnud.

Nõukogude okupatsiooniga kaasnes ka kolhooside loomine. Pootsi ja Kopli külast moodustati kolhoos „Tulevik“, mis tegeles põllumajandusega. Mereäärsed külad tegid oma kolhoosi, mille põhitegevuseks oli kalapüük. Kolhoos „Tulevik“ vahetas oma tegevuse jooksul mitmeid kordi nimesid olles ka „Kirovi“, „Ranniku“, Tõstamaa sohvoosi Pootsi osakond, kalurikolhoosi „Pärnu Kalur“ Pootsi osakond ja Seliste Ühismajand.

Uue punase korraga loodi ühislaudad, kuhu kohalikud elanikud pidid oma loomad viima, igasse tallu võis jääda vaid üks lehm, hobune, siga ja paar lammast. Esimene ühislaut asus endises mõisalaudas. Loomade arvu kasvades ehitati lauta suuremaks ja 1960.aastal viidi sinna tagasi ainult lüpsilehmad. Mullikad ja vasikad viidi kaugemal asuvasse Kaluri lauta.

Masinad ja tööriistad koguti kokku Tõstamaa Masina-Traktorijaama (MTJ), mis asutati Pootsi mõisa parki ja kontor mõisahoonesse. Loodud asutuse eesmärk oli laenutada kolhoosile ja majapidamistele vajaminevaid masinaid. Sellist teenust aga väga ei vajatud ja mõne aasta pärast ühendati asutus Sindi MTJ-ga.

Kolhoosid jõudsid 1970ndatel aastatel nii heale järjele, et hakati ka tootmist laiendama ning Pootsigi toodi rahvast Pärnust või kaugemalt juurde. Uute tööliste tarbeks ehitati kaks korterelamut endise mõisa kõrvale. Hooned on praegugi kasutusel.

1991.aastal Eesti taasiseseisvus ja endised kolhoosid lõhuti ning maad tagastati nende endistele omanikele. Tühjaks jäid suured loomalaudad kui ka väiksemad kolhoosiasutused. Siiani seisab tühjana endine Pootsi lehmalaut.

Praegu tegutseb Pootsis mitmeid ettevõtteid, mis kohalikele elanikele tööd annavad. Pootsi keskus asub endises mõisa valitsejamajas ning seal tegutseb Pootsi Vaibakoda, hostel ja raamatukogu. Lisaks Pootsi keskusele tegutsevad seal Pootsi Jahimaja, Pootsi kauplus, kiviraietöökoda, pereettevõte Sillametsa talu OÜ. Paljud kohalikud käivad tööl kas Tõstamaal või Pärnus.

Pootsi mõis enne ümberehitust. *Foto pärineb Varbla Muuseumi kogust.

Ühistegevusest Pootsi külas

Pootsi küla isetegevus on üpris aktiivne ning küla tuntumateks üritusteks on olnud soparalli "Pootsi Jõle", mis sai alguse 2001.aastal, kuid mis praeguseks on lõppenud ning Pootsi laat, mida korraldatakse alates 2002.aastast igal suvel.
Soparalli "Pootsi Jõle" eesmärgiks oli pakkuda sõitmisvõimalusi kõikidele motospordi huvilistele ning seda eelkõige harrastajatele. Soparalli etapid muutusid aasta-aastalt populaarsemaks ja kasvas ka osalejate arv. Üritust kajastati nii ajalehtedes kui ka populaarses telesaates "Pealtnägija", 2004. Soparalli etappe toimus aastas kolm - suvel, sügisel ja talvel ning toimumiskohaks oli Peedi mägi Tõstamaa-Pärnu mnt ääres.
2002.aastast alates on igal aastal juunikuus korraldatud Pootsi laata, mis alguses toimusid Sepa talu maadel, nüüd aga Pootsi mõisa vastas oleval maatükil, kus varem asus Pootsi kooli spordiplats. Päev algab kauplemisega ja päevaste meelelahutusüritustega ning lõpeb traditsioonilise peoga, kus esineb Tõstamaa noormeeste ansambel "Tule Taevas Appi".

Kasutatud materjalid:
Rand, R. Mälestuskilde Pootsi mõisast ja külast läbi aegade. Tõstamaa Keskkool, 2005. Uurimistöö.
Ettevõtted... 2009. www.tostamaa.ee
Ajalugu... 2009. www.tostamaa.ee