SA TÕSTAMAA MÕIS     Tõstamaa Manorhouse
  Nätsi-Võlla raba

Nätsi-Võlla raba asub Tõstamaa valla kirde osas, Pärnu madaliku lääneosas. Tõstamaa valla piir kulgeb mööda Nätsi-Võlla raba lääne serva. Suurem osa rabast kuulub Audru valda, ent osa sellest asub ka Tõstamaa ja Koonga valla territooriumitel.
Nätsi-Võlla rabamaastiku moodustavad Nätsi-Võlla raba looduskaitseala koos ümbritsevate metsaaladega ning rabast lõunasse ja edalasse jäävad moreenseljakud. Ala nimetatakse maakonna väärtuslike maastike teemaplaneeringus ka Nätsi-Võlla soomaastikuks. Ligi 11000 hektari suurune raba jääb Tõstamaa poolsaare kõrgustikutagusesse nõkku. Edelast on raba leviku piiriks Köössa - Alu - Murru moreenikuhjatis. Rabast loodesse jäävad Viruna puisniidud. Raba nõlvad on järsud, turbalasundi paksus on üle viie meetri, maksimaalne 7 meetrit. Rabamassiivi põhjaosas Nätsi rabas paikneb kaks erineva orientatsiooniga laugastikku. Raba lagedas lõunaosas on väga ulatuslikud märjad hälvestikud.
Rabalaugastikust saavad alguse Paardemaa jõkke suubuvad Punaoja ja Mustoja. Raba kaguosast saab alguse Uruste oja.
Raba asustavad lagerabalinnud ja ka kotkad. Rabas kasvab rohkesti jõhvikaid ja murakaid.

 

Nätsi–Võlla looduskaitseala Pärnumaal Audru, Tõstamaa ja Koonga vallas sai uue kaitsekorra 30. aprillil 2004 (RT I 2004, 41, 280). Nätsi-Võlla kaitseala lugu algas 11. juulil 1957, mil ornitoloog Erik Kumari algatusel loodi Nätsi raba botaanilis-zooloogiline keeluala. Tookord võeti kaitse alla soostiku esinduslik põhjaosa – Nätsi raba, mida kohalike seas teatakse ka Neitsi rabana.

Nätsi-Võlla rabas õitseb laugastes palju valgeid vesiroose. Räägitakse, et need on kõikide uppunud neitsite hinged, kes ei tahtnud mõisnikule esimese öö õigust loovutada. Seepärast kutsutakse seda raba ka Neitsi rabaks.

Sookaitsealade asutamisel 1981. aastal liideti sellega soostiku lõuna- ja keskosa – Võlla raba.

2004. aastal võeti kaitse alla ja liideti juurde sooga külgnevad metsad ning kauniskuldkinga kasvualad Tõhela külas ja Audru metskonna maadel, samuti suurem puisniiduala Virunas.

Natura 2000 kaitsealade võrgustikku arvatud Nätsi–Võlla looduskaitseala on hiid Pärnumaa kaitsealade seas, üksiti rahvusvahelise tähtsusega IBA-ala (Important Bird Area) ja tulevane RAMSAR-i märgala.

Kaitseala tuumik ja maastikudominant on Nätsi ja Võlla ühtne rabalaam. Soo tekkis varsti pärast Antsülusjärve taganemist, umbes 10 000 aastat tagasi. Hetkel on turbalasund ca 9 meetri paksune. Raba on senini inimtegevusest peaaegu puutumata, kuigi rabalaam on piiratud kraavide ja kraavitatud ojadega, mis kuivendavad servaala madal- ja siirdesoid. Mustoja raba vee väljavoolu kohal lõikub rabasse 52 hektari suurune mahajäetud freesturba tootmisala, millest paarikümnel hektaril on rajatud Henn Vilbaste eestvedamisel jõhvika külvikultuur.
See on üks tõeliselt veider paik: jõhvikapõlluni saab sõita autoga ning heal marja-aastal kingadega marjul käia, kas või küliti maas jõhvikaid korjata. 1990. aastatel korraldas Pärnu metsamajand siin jõhvikate töönduslikku varumist, neist marjadest toodeti väga populaarseks saanud komme Jõhvikas Suhkrus. Arvestuslik jõhvikasaak võis sel ajal ulatuda 500–600 kiloni hektarilt. Nüüd sellist saaki enam ei saa, selleks tuleb pinnase veetaset tõsta.

Laukad ja vooluveed. Nätsi raba avaraid vaateid liigestavad suured, raskesti läbipääsetavad laukalabürindid ja metsastunud rabasaarekesed. Siin on kaks eri suunaga rabalaugastikku, neid eraldab vesisest märest ümbritsetud Punaoja, mille lätted on Salusaarte all. Kohati turbasse kaduvas Punaojas õitsvad vesiroosid näivad keset raba ebamaiste ilmutistena. Räägitakse, et selles veidras jõekeses – otse rabas – elutseb kalu ja jõevähki, mis polegi ehk võimatu. Punaoja vesi on Mustoja omast heledam Salusaartelt rappa valguva lubjarikka vee tõttu. Jõekeste nimeski kajastub nende vee erisugune happesus: mida happelisem vesi, seda küllastunum lahustunud humiinainetest, seega ka tumedam. Punaojas käib ka saarmas, mis omakorda viitab vähemalt kalade olemasolule.
Võlla raba idapoolne osa on lage ja üksluine, kanarbikune, üksikute väikeste laugaste ja älvestega. Aga selle mineraalmaaga võitlev jalam on huvitav ja liigirikas siirdesoo paiguti õõvastavalt püdela õõtsikuga. Läänepoolel vonkleb Mustoja ja salajõgesid, sageli jäävad rabalise teele üllatuslikud mudaälved ning väiksemad laugastikud. Rabas on palju jõhvika- ja murakakohti.

Võlla rabamassiivis asuvad salusaared: kolmest moreenkühmust koosnev soosaarte ahelik, millele pääseb Pärnu - Lihula maanteelt. Saared on edela–kirde-suunalised pikad rähksed karbonaatsete muldadega künnised – Eessalu ja Tagasalu saar – ning liigestavad raba idaosa. Rabasse viiv kruusatee tehti endisele palkteele.
Soosaartest on kõrgem Tagasaare, kus elati umbes 1780 aastast ja enne sõda oli seal kaks eraktalu: Salu-Jaan Eessaare ja Salu-Jaan Tagasaare. Nendest ühe talu peremeest olevat kutsutud Sookolliks.
Soosaarte pered küüditati 1949. aastal. Veel 1990. aastate alul oli osa taluhooneid katuse all, ühe juures lagunev rehepeksu- ja tuulamismasin ning hobuajam. Saare kauaaegsele inimasutusele viitab järsk künniastang Eessalusaare põlluserval.

Suviti läbi kuivavad ja paiguti lausa kõrbenud endised niidud ja loopealsed loovad järsu kontrasti ümbritsevale püdelale rabamaastikule. Tagasalu ulatub kuni kuus meetrit ja Eessalu neli meetrit üle soopinna.
Salusaartele viib Somra külast vana palkidele rajatud vankritee, mis paiguti meenutab pigem kraavi: kruusa ja kivide raskuse tõttu on tee vajunud sügavale turbasse. Selle kõrval kulgeb marjuliste tallatud jalgrada.

*Fotol (Ardo Käär): Soosaarte talude peremehed mängituna Tõstamaa Tuttide etenduses 2007. aasta muuseumipäeval

Rikkalik linnustik. Nätsi raba võeti kaitse alla Eerik Kumari algatusel just mitmekesises rabamaastikus elupaiga leidnud liigirikka ja tüüpilise rabalinnustiku tõttu. Rabade seirel (1998–99) registreeriti Nätsi ja Võlla rabas 46 liiki haudelinde ja Võlla rabas 1997. aasta pesitsusajal üllatusena rabapüü (Lagopus lagopus), kes oli arvatud Pärnumaalt kadunud liikide hulka. Hiljem leiti rabapüüd veel mitmest teisestki soost.
Raba põline pesitseja on kaljukotkas (Aquila chrysaetos). Ometi jäi tema pesapaik 1990. alguses tühjaks: üks vanalind sattus Viruna talu maadele seatud raudadesse. Vähemalt kolm päeva raudades piinelnud kotkas õnnestus elusalt Tallinna loomaaeda toimetada, kuid suri jalaluumurru tagajärjel tekkinud veremürgitusse. Alates 1995. aastast on pesapaik jälle asustatud.
EL linnudirektiivi liikidest elavad kaitsealal rüüt, mudatilder, teder, punaselg-õgija, sookurg, tutkas, soo-loorkull, roo-loorkull, laululuik, väikepistrik ja rabapüü.
Agu Leivitsa suulistel andmetel kasvab Võlla rabas meil üsna haruldane mesimurakas (Rubus arcticus), keda teatakse veel kasvamas Vändra vallas Kaansoo kandi savimaadel.

Nätsi-Võlla rabamaastiku peamised kaitseväärtused on rabad, sinihelmikakooslused, lamminiidud, puisniidud, siirde- ja õõtsiksood, liigirikkad madalsood, vanad loodusmetsad, vanad laialehised metsad, soostuvad ja soo-lehtmetsad, siirdesoo- ja rabametsad.

Kasutatud materjalid:
Pärnumaa loodus. Koostaja Toomas Kalda. Keskkonnaministeeriumi Pärnumaa keskkonnateenistus, 2007.

Nätsi-Võlla rabamaastik ...
[http://www.tostamaa.ee/client/default.asp?wa_id=219] 19.11.2009

Vahur, U. Nätsi-Võlla looduskaitseala.
[Eesti Loodus 2004/09. http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel824_818.html] 19.11.2009

Nätsi-Võlla raba
[http://www.eassalu-neitsi.ee/moodul.php?moodul=CMS&Komponent=Lehed&id=88&sm_id=235] 19.11.2009

 

 SA Tõstamaa Mõis