Kuidas kõik sai alguse

Idee Tõstamaale oma muuseum teha, kerkis kohalike inimeste peas juba mitmeid aastaid tagasi. 1999. aasta 20. oktoobril kogunesid muuseumihuvilised esimest korda Harvet Tootsi eestvedamisel ühisele nõupidamisele, kus arutati muuseumi rajamise võimalikkust ning potentsiaalseid ruume. Nõupidamisele olid kogunenud 13 erinevat inimest, nende seas ka Elsa ja Theodor Lõõbase pärija Signe Alliksoo, Tõstamaa koduloolase Andrei Udu tütar, praegu Tõstamaa Keskkooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja Mari Lühiste, Pärnu muuseumi direktor Aldur Vunk, Pärnu muuseumi peavarahoidja Helle-Reet Kikamägi ning Tõstamaa vallavanem Toomas Rõhu. Üheskoos vaadati üle mõisahoone kelder ja tallitorn, Elsa ja Theodor Lõõbase majake, Kastna ja Seliste kirik ning ka endise KEK-i ruumid. Ühisel nõupidamisel leiti, et muuseumi rajamiseks sobib kõige paremini Mõisahoone kelder. Muuseumi asjaajajaks sai Harvet Toots, kes töötas siis Tõstamaa Keskkoolis ajaloo õpetaja ja skaudijuhina.

 

Lisaks muuseumipäevade ja Koduloopäeva korraldamisele juhendas Harvet Toots 1999/2000. ja 2000/2001 .õppeaastal õpilaste lähiajaloo programmi raames tehtavaid uurimustöid. 2000/2001. aastal valmis 9. klassi õpilaste poolt 19 tööd, mis käsitlesid kohalikku küla-, kaluri- ja kolhoosielu, aga kirjutati ka huvitavatest inimestest ja paikadest.

 

Fotol killuke vanade piiblite, lauluraamatute jm näitusest 2007. aastal (foto Toomas Mitt)

 

Harvet Toots asutas Tõstamaa Keskkooli ka muuseumiklassi, mis asus mõisa tall-tõllakuuri teisel korrusel nn "kaeratornis" ning kus praegu asub muusikaklass. Muuseumiklassis olid eksponeeritud nõukogude ajast pärinev tehnika, sümboolika ning erinevad pioneeripäevikud ja raamatud.

 

Kahjuks lahkus 2002. aasta kevadel Harvet Tõstamaalt ning asus ajakirjanikuna tööle ajalehe "Nädaline" toimetuses.

 

Peale Harveti lahkumist jäi muuseumi rajamine mõneks ajaks toppama. Tõstamaa Vallavalitsus kuulutas välja konkursi muuseumijuhataja leidmiseks. Konkurss oli avatud pea aasta, kuni 2006.aasta novembris asus muuseumi loomisega tööle Liina Käär, kes on pärit Tõstamaalt. Loodava muuseumi asukohaks sai Tõstamaa mõisa keldrikorrus ning kolmandal korrusel asuv korstnasaal.

 

Fotol Tõstamaa muuseumiruumid enne, kui sinna muuseumi looma hakati, oktoober 2006

 

26.detsembril 2006.aastal toimus Tõstamaa Muuseumi avaüritus

 

Avaüritus toimus Tõstamaa mõisa fuajees ning keldrikorrusel, kuhu oli välja pandud muuseumi esimene kollektsioon eksponaate. Avaüritusel etendasid Tõstamaa kooli õpetajad ajaloolise näitemängu "700 aastat elu Tõstamaal" ning lauludega esines ansambel "Uisapäisa" Türilt.

 

Tõstamaa muuseumis on eksponeeritud siinsete inimeste eluolu kajastav väljapanek nii esemete kui fotodena. Muuseumi keldrikorruse ruumid on jagatud vastavalt temaatikale:

 

  • Tootsi tuba - väljapanek erinevatest tööriistadest
  • Forseliuse kabinet - mõisakooli ajalugu ja tubased tööriistad (näiteks vokk, hasplid, söetriikrauad jms)
  • Nõuka-nurk - nõukogude ajaga seonduvad esemed
  • Merekaru tuba - mere-uurimise ja kalurieluga seotud esemed

 

Korstnasaalis asuvad aga omaaegsed mõisakapid, mis on läbinud täieliku uuenduskuuri. Samuti on võimalus kolmandal korruse saalis imetleda mantelkorstent ning erinevaid näituseid. (täpsemalt vaata lingi Üritused alt.)