Ülevaade Tõstamaa mõisa valitsenud aadlisuguvõsadest

Tõstamaa mõis on rajatud arvatavalt 13.-14. sajandil ning esimesed kirjalikud allikad pärinevad aastast 1553. Sellest ajast saati kuni 1919. aasta võõrandamiseni on Tõstamaa mõisal olnud mitmeid erinevaid omanikke, kes kuulusid baltisaksa aadlike hulka.

 

Aadel ehk aadlikud oli Euroopa keskaegses ühiskonnas pärilik eesõigustatud seisus, mis oli alguse saanud maaomandist ja sõjalistest või muudest teenetest. Selle prototüübi järgi nimetatakse aadliks ka selle ühiskonnagrupi hilisemat vormi ja teiste maade ning varasemaid analoogseid ühiskonnakihte.

 

1560 - 16. sajandi lõpp - Christopher von Münchhausenile läänistati Tõstamaa mõis ja seda ümbritsevad külad 1560. aastal hertsog Magnuse poolt. Münchhausen oli Saksa Ordu foogt Läänemaal.

 

16. sajandi lõpp - 17. sajandi algus - Richard Isaacson Rosenkrantz, Pärnu rootsiaegne asehaldur

 

17. sajandi algus - Klaus von Kursell, kes oli Tartu Piiskopifoogti poeg ja teenis Rootsi kuninga alluvuses

 

1624 - 17. sajandi esimene pool - 1624. aastal kingiti mõis Riia linnasekretärile Andres von Koyenile. Tema tütar Anna abiellus Paul Helmerseniga ning selle liidu tulemusena läks mõis Helmersenide suguvõsa käsutusse.

 

17. sajandi esimene pool - 1831 - Helmersenide perekonna valdusesse kuulus Tõstamaa mõis pea sajandi. Helmersenid müüsid Tõstamaa mõisa 1831. aastal enampakkumisel Stael von Holsteinidele. Müügi põhjuseks olevat omaniku rahamured, mille põhjustas kohtuskäimine Kiraste Hansuga. Hans olevat omal algatusel ehitanud veski, millega hakanud külameeste vilja jahvatama, aga kuna mõis seda ei lubanud, siis lasti veski lammutada. Sellise ebaõigluse peale läks Hans kohtusse ja käis mõisaga nii kaua kohut, kuni mõisnikul tekkinud rahamured. Kiraste Hans kadunud ise aga jäljetult.

 

helmerseni vapp

Helmersenide perekonna vapp

 

1831 - 1919 - neil aastail oli mõis perekond Stael von Holsteinide valduses, kes lasid mõisa peamaja ka mitu korda ümber ehitada. Stael von Holsteinide perekonnast olid mõisaomanikuks esmalt Wilhelm Fromhold Stael von Holstein, keda kutsuti "lolliks paruniks", seejärel tema poeg August Johann Stael von Holstein, tuntud ka "hullu parunina" ning viimasena Alexander Stael von Holstain, kes maarahvalt "targa paruni" tiitli sai.

stael von holteinide vapp

Stael von Holsteinide perekonna vapp. Vapil on kujutatud kahurikuulid, kuid Tõstamaa mõisa valitsenud parunid olid pigem teadus- kui sõjamehed. Wilhelmil oli näiteks juristiharidus, Agust Johann sai Tartu Ülikoolist filosoofias doktorikraadi ning Alexander oli nii Euroopas kui Aasias tunnustatud sanskritoloog.