SA TÕSTAMAA MÕIS     Tõstamaa Manorhouse
  Kastna mõis

Kastna ehk varasema nimetusega Kaskenne kohta on esimene teade 1228.aastast, kui asutati Saare-Lääne piiskopkond ning ordul õnnestus kaubelda maa-ala Kastnast kuni Vaisteni, mis jäid Pärnu lossi vallata kuni Liivi sõjani. Eesti vallutamise aegu käis Tõstamaa ja selle ümbrus, siis ka Kastna, Lihula piiskopi, Riia piiskopi ja teiste ordu asjameeste vahel käest kätte.

1320. aastal kingib ordumeister Gerhard von Jorcke Kaskenne (Kastna), Wattele (Vatla), Hoveselle (Hõbesalu, Vatlast 2,5 km. Põhjas), Normese (Nurmiste?), ja Karreferi (Karevere) Padise kloostrile. Mõne aasta möödumisel vahetas ordumeister kingitud külad Tallinna Dioteesilt (kellele allus Padise) tagasi. See on arvatavasti ka Kaskenne (Kastna) esmamainimine.

Viimane ordumeister Gotthard Kettler annab 1565. aastal Kastna (Kaskenne) mõisa Pärnu ordukomtuuri sekretärile Barthdomöus Meeliusele, kes oli abielus komtuuri Rotger Wulffi tütre Barbaraga. 1575. aastal on mõis vähemalt ühe hoonega olemas. Nimelt peatub sel ajal Kastna mõiss väeosa Läänemaalt tulnud Taani sõdureid, keda juhtis hertsog Magnus.

Teadaolevalt kuulus mõis Meelius'e perekonnale üpris pikka aega. 1665.aastal müüs Barbara Wulff, Bartholomäus Meelius'e lesk, mõisa 400 marga eest Pärnu linnale. Teiste andmete kohaselt oli müüjaks Barbara Wulffi uus peigmees Fritz on Briel ning müümise aastaks oli 1625. Eesti Entsoklüpeedia andmetel rajati Kastna linnamõis 1665.aastal.

1751. aastal rendib Pärnu linn Kastna mõisa Johann Hinrich Jackele – tuntud Pärnu kaubakontori omanikule. Isiklikult kohal käies on ta koostanud üksikasjalise inventaariumi, mis näitab ühtlasi mõisa seisukorda rootsi aja lõpul, sest vahepeal ei ole ilmselt keegi püüdnud selle mõisa majandusliku olukorda parandada. Peahoone suurus on süldadest meetritesse arvestatult ca. 22 x 10 m.

Hoonel, mille kohta ei ole märget, et see kivist oleks, on mantelkorsten, raudhingedega uksed ja kümme akent, igaüks neist 16 ruuduga, mis on eraldi loetletud. Roost ja õlest katus jookseb kohati läbi, põrand raiutud palkidest. Peale selle leidub õuel vana saun ja väike kalakuur. Edasi lagunenud tall kaheksale hobusele, viljaait, mille uks on lukus ja võti Tõstamaal, topeltrehi, karjalaut tosina latriga, kaks härga taludes kostil ja üks vana paat. Mõisa talupojad kaebavad, et neil pole töö tegemiseks ainsatki rakendit, ei mingit seemnevilja, lehmi ega leibagi. Hobused olevat nii viletsad, et ei kannata põllutööd välja. Ka edaspidi tuleb Kastna talupoegadelt kaebusi, et maa on kruusane, väetamata ja ei kasvata midagi.

Jacke jääb mõisa rentnikuks 1783. aastani ja kasutab ilmselt valitsejaid. Võib arvata, et oma rahadega suudab ta mõisakeskust kohendada.

Kastna mõisa rentnikest peale Jacke on teada veel järgmisedki:
Arendt (1783-1787),
Vick või Vieckoff (1787-1791),
Zabelle, kes oli ühtlasi ka Audru mõisa valitseja (1791-1793),
Brasch ja Zeisler (1793-1794),
Z. Zeisler (1795-1796),
Heinrich Baumann (1796-1798) ja
Otto Fabian Baumann (1798-1800).
Nii tihe valitsejate vahetumine äratab tähelepanu. Pigem võiks arvata, et mõisa jäi valitsema endiselt Jacke kontor, kes valis sinna mehi tingimustega, et nad selles kolkas kaua ei pea istuma.

1800. aastal rendib Kastna mõisa Richter ja on seda veel ka 1839. aastal – võib-olla ka kauem, kuna ei ole teada millal sai rentnikuks Hiedahl. Richterist vaid niipalju, et 1839. aastal sai loa Kastna mõisa kõrtsi avamiseks. On andmeid, et mõisa sissesõidu eel, kus asus viimati rehi või küün, on olnud kõrts, võib see mainitu ollagi. Teeäärne, laadaplatsi kõrts oli arvatavasti vanem.

Võrreldes teiste mõisadega oli Kastna mõisa olukord kergem. Nii lubati siis talupoegadel ka halupuid, anti ka hagu. Igast viljast tuli lõigata 2 vakamaad. Mõisale maksti lammas, 5 naela võid, ühed loomakütked, linu ja vilja. Aga kaladest võttis mõis ¾ ära. Kui rohkem tahtsid, tuli salaja püüda. Maad olid Kastnas viletsad, seda on alati kurdetud ja ega siin jõukalt ei elatud. Peksmist oli ilmselt vähem – sellest pole suurt räägitud. Selle mõisa omanikud-rentnikud polnud ka aadlid ja rüütelkonna seadustetegijatega polnud neil suurt pistmist. Jacke kontoris olid jõukad kaupmehed ning kogu peremeeskond elas kaugel linnas.

1870. aastal suri tollane Kastna mõisnik Hiedahl. Järgmine rentnik Krause oli ka ilmselt vanem mees, kes 1878. aastal tahtis mõisa ära anda ja pakkus loomi oksjonile. See oli mõneti imelik, kuna mõis kuulus ju linnale. Võib-olla seletab seda rahvasuu, kellelt on jäänud mälestusi; Vana Krause jäänud vanaks ja kehvaks ning muutunud „tormiks“ – ei jõudnud lauta parandada-korrastada ja ajanud lehmad ühte küüni kinni. Loomad käinud mõisa alla mereäärsel allikal joomas kui vesi mujal ära külmunud.

1878. aastal võttis mõisa rentnikuna üle läti päritoluga, saksastunud Vaiste mõisa kärner Peeter Ballod (Balodis?), sündinud 1836. aastal, seega 42 aastat vana. Ballod oli hakanud üpris käest läinud mõisa hoolega majandama – istutanud meretuulte käes sasitud hoonete ümber puid ja rajanud korraliku õuna- ja marjaaia. Kastna mõisa all oli siis 23 peret.

Peeter Ballod olla tunnistanud põllutöö riistadest ainult puuatra ja – äket, uuendusi ta polevat sallinud. Tal olnud vahel naljakaid ideid. Nii lasknud ta 1880-ndal aastal oma poja Arturi sünnipäevaks öösel aida ette tiigi kaevata, et oleks kus laps laevukesi ujutada saab.

1881. aastal ilmselt lõpetas Jacke kaubakontor Pärnu linnaga suhted Kastna mõisa küsimustes ja nii sõlmiti Ballodiga linna poot uus rendileping. 1882. aastal ehitas Ballod viinaköögi ümber moonakamajaks.

Kastna mõisa rentnik P. Ballod oli ehitanud endise kõrtsi vundamendile küüni. Lubjapõetamisega ta enam ei tegelenud, kuid oli kõva kivide maa-alla laskja. Kui ta ükskord pikki toikaid kangidena kasutades kivi alla õõnsust kaevas vajus kivi talle peale ja mees jäi jalgupidi kivi alla. Nii jäi ta vigaseks. Laskis endale puust ratastooli teha ja veeretas end sellega ringi. Olla isegi nii merel kalal käinud. „Jumal minusugust ei aita, pean end ise aitama“ oli ta öelnud.

1914. aastal oli Ballodil rendil juba kolm karjamõisa – Eckhof (Viidaka, Riidamaa), Strandhof (Mälluka või Meeluka) ja Ruhenthal (Kükita I, Kükita II). Oma rendid tasus ta kõik ära ja jäi ka tublisti üle, muidu poleks lapsi saanud koolitada. Ta oli muretsenud majja ka mööbli. Nii on teada, et elutoa mööbel olnud sametine ja väga ilus. 1950-ndal aastal olnud see veel Peerni Siina omanduses. Peale Siina ja temaga koos elanud Herbert Glükmanni surma viidud see Tallinna Glükmanni õe juurde.

1918. aasta ärevatel punaste aegadel oli ka Tõstamaal moodustatud Töörahva saadikute Nõukogu ja need võtnud usinasti mõisaid üle. Kiiresti kihutati punased sakslaste poolt välja, kes, kes hakkasid tegema oma hertsogiriiki. Kastnasse punased vist ei jõudnudki. 1918. aasta talvel, võib-olla enne sakslaste tulekut Peeter Ballod suri. Lund olevat küll olnud, aga ta viidud ühel sombusel päeval vankriga Tõstamaa surnuaiale. Samal ajal oli Kastnas ta poeg Arthur (sünd. 1874), kes oli 44. aastane. On võimalik, et, ta tuli siia juba maailmasõja ajal. Vana Ballod olla tunnistanud, et poeg lastud ülikoolist lahti. Lahtilaskmise põhjuseks nimetatud, et poeg andnud ühele suurvürsti pojale vastu vahtimist.!

Artur Ballod olnud tõesti muidu kena, aga äkilise iseloomuga mees. Peale isa surma võtnud ta mõisa juhtimise enda peale. Arturil olnud ka naine ja sellega poeg Viktor, kes oli sündinud ammu enne maailmasõda. Mõisa oli tagasi tulnud ka Arturi õde, vaikne, kena naisterahvas. Õde olla perekonna huvides pidevalt toimetanud köögis ja aias.

Kastna mõisa kunagist asukohta näitavad majapidamishoonete varemed ja pargi võimsad puud. Ainsa hoonena on säilinud kunagine pesuköök. (viinaköök)

Suurte majapidamishoonete varemed ja pargi võimsad puud märgivad praegu endist mõisasüdant. Ainsa hoonena on säilinud kunagine pesuköök- hiljem perekond Volmeri suvila. Muuseumi- ja kirjamees Omar Volmer koos abikaas Marviga korrastas pargi ja täiendas seda huvitavate puude ning põõsaste istikutega, luues liigirikka ja huvipakkuva arboreetumi.


Kasutatud materjalid:
Volmer, O. Tõstamaa kihelkonna ajaloost 13.-20.sajandil.
Lasn, Agu ja Alli. Kastna lühiajalugu. www.kastnaselts.ee
www.tostamaa.ee
www.eestigiid.ee



 

 SA Tõstamaa Mõis