Ei ole olemas absoluutselt väärtuslikke või väärtusetuid maastikke, sest igal maastikul on oma tähtsus konkreetses ajas ja ruumis. Küll on võimalik määratleda maastikke, millel on teatud aspektidest lähtudes teistest suurem väärtus ning mis seetõttu väärivad säilitamist, hooldamist ja meie kõrgendatud tähelepanu. Allpool nimetatud Tõstamaa kaunimad maastikud selgitati välja maakonna teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” koostamise käigus. Nimetatud töös on vaadeldud maastike väärtusi inimese seisukohalt, so maastiku võimet rahuldada inimeste ökoloogilisi, esteetilisi ja majanduslikke vajadusi.
Silmapaistvalt ilusad loodusvaated on populaarsed nii kohalike hulgas kui ka külastiste hulgas.
Manija – Liu rannikumaastik hõlmab Manija saare, mandri rannikuala Munalaiust kuni Liu ninani ja nende vahele jääva madala kivise mereala. Maismaast suure osa võtavad enda alla pärandkultuurmaastikud – rannaniidud. Piirkonda jäävad ajaloolised mälestised on kirikuase ja 14.-18. sajandi kalmistu Kirikunukk Liu ninal. Loe siit edasi
Looklev maantee Lindilt kuni Tõstamaani kulgeb vanal rannaluiteseljakul. Seliste kohal hargneb luitestik kaheks, maantee kulgeb edasi merepoolsel ahelikul. Teine ahelik eemaldub ja kulgeb rööbiti teega Tõstamaa alevikust mööda otse Kastna poole. Loe siit edasi
Tõstamaa-Värati piirkond jääb tervikuna Kihnu väina mereparki ning hõlmab Tõstamaa poolsaare kõrgustiku lainja luiteahelike vöö, sopilise rannikutasandiku ja Tõstamaa laiud. Rannaala reljeefis vahelduvad madalad alad suhteliselt kõrgemate rannavallide ja luidetega. Loe siit edasi
Ermistu-Tõhela järvemaastik hõlmab Ermistu ja Tõhela järved, neid ümbritsevad sood ja Tõhela külamaastiku. Maastikku iseloomustab puutumata loodus, hõre asustatus, vaikus ja rahu. Kalarikkad järved on kujunenud meelispaigaks kalameestele. Loe siit edasi
Kastna-Vaiste piirkond hõlmab Tõstamaa – Varbla maanteest mere poole jääva Kastna poolsaare koos kauni mererannaga. Poolsaare läänepoolne rand on kivine, rannavallil kasvavad kõrged kadakad moodustavad uhke kadakasalu. Osaliselt on säilinud maatõusu ja omaaegse väga intensiivse karjatamise tingimustes kujunenud rannaniidud. Loe siit edasi
Nätsi-Võlla soomaastiku moodustavad Nätsi – Võlla raba looduskaitseala koos ümbritsevate metsaaladega ning rabast lõunasse ja edelasse jäävad moreenseljakud. Ligi 11 000 hektarit suur raba jääb Tõstamaa poolsaare kõrgustikutagusesse nõkku. Edelast on raba leviku piiriks Köössa – Alu – Murru moreenikuhjatis. Rabast loodesse jäävad Viruna puisniidud. Loe siit edasi