Keskajal oli Kastna Tõstamaa kihelkonna usukeskuseks. Kirikuna kasutati ilmselt Püha Maria Sündimise kabelit mererannal mõisa lähedal (Kirkuase).

Rahvajutt räägib, et Kastna kiriku juurde maeti inimesi püsti. 1624.aasta revisjoni järgi on tõenäoliselt katoliiklikust ajast pärinev Püha Peetruse kabel olnud ka Tõstamaa mõisas. *Fotol Kastna kirik. Pilt on tehtud 7.juulil 1928.aastal

Kastna Püha Arseniuse apostliku-õigeusu kirik on ehitatud 1904. aastal bütsantsi arhitektuuri matkivas stiilis.
Kastna kandi rahvas kuulus varem teisel pool Tõstamaad asuvasse Seliste kogudusse nii nagu Tõhela rahvaski. Iseseisev Kastna kogudus loodi 1896. aastal. Samal aastal valmis väike puidust kirik. Kivikirik valmis ja õnnistati sisse 25. novembril 1904.

Kastna kirik on lähiümbruse kirikutega võrreldes ehitatud kõige hiljem ja sarnaseb Tõhela kirikuga. Hoone sissepääsu kohal on telkkiiver ja seda lõpetava väikese sibulkupliga kellatorn. Pühakoja müüristiku põhiosa on ehitatud maakivist, nurgaliseenid, karniisid ja kahe horisontaalse vööna kulgev jõuline siksakfriis on kollasest Tõstamaa tellisest. Akna-ukseavaused on ümarkaarsed ja samuti kollasest tellisest raamistuses. *Fotol Kastna kirik

Kogudus tegutses 1986. aastani. Likvideerimise järel viidi kiriku varad Vasknarva.

Praegu on kirik tühi. Aastal 2004 tehti hädapärased tööd kiriku lagunemise peatamiseks. *Fotol Kastna kiriku ümbruse korrastamise talgud 2004.aastal

Kastna vana kiriku ase ja kivirist

Kiriku ase Kastna mõisa ligi mere rannas, kus ajalooliselt Tõstamaa kirik enne seisnud. Seda kohta hüütakse praegust wana kiriku aluseks. Sealt olla palju wanu sõlgesi, lammaste raudu, helmi ja muid metalli asju wälja kaevatud. - Kastna kiriku trepi kiwi, mis sinise ja walge lapiline old, olla Pernusse Jakobi maja trepi kiwiks ära wiidud.

Kastna wallas, Wene kooli põllu sees olla üks kiwirist, kelle arud kõik ühe pikused on. See seista seal platti maas. Wana jutu järele tahtnud poiss seal tüdrukut omale naiseks warastada, tüdruk ei olla teda mitte tahtnud ja lõiganud sirbiga poisi kõhu maha. Poiss surnud sinna paika, aga tüdruk pandud ka kaelast saadik maa sisse ja aetud adraga pea otsast ära. Mõlemad maetud siis sinna sama paika maha. Selle mälestuseks olewat see rist seal maas. Seda risti ei wõiwat ega tohtiwat ka keegi sealt ära wiia, kui häda ja kahju ei taha saada. Ka olla seal peal haigeid ihu kohte, paistetusi ja paisid wajutamas käidud. Nõnda olla see rist ka weel arstimise kohaks.

Rist oli püsti veel 1930.aastatel, kuid kolhoos lükanud selle hiljem kivihunnikusse.