Stael von Holsteinide suguvõsa on vana aadlisuguvõsa, mille juured ulatuvad tagasi 12.-13.sajandisse ning on pärit Saksamaa lääneosast. Esimesed teated Stael von Holsteinide suguvõsast Baltimaades pärinevad 16.sajandist. Tõstamaa mõisa ostis 1831.aastal Wilhelm Fromhold Stael von Holstein mõisa pikaaegsetelt omanikelt von Helmersenidelt.
Tõstamaa mõisa viimane omanik Alexander Wilhelm August sündis uue kalendri järgi 1.jaanuaril 1877.aastal. Vana kalendri järgi sündis Alexander 1876.aastal jõulude ajal. Kuna viimane mõisahärra oli oma isiksuse poolest väga eriline, oli ka tema sünnilugu mittetraditsiooniline. Rahvajutu järgi oli mõisarahvas jõulude ajal sõitnud Viruna jahilossi, kus mõisaproual ootamatult sünnitus alanud. Alexander sündinudki jahilossis, mitte just kuninglikes tingimustes ning enneaegsena. Nooruke mõisahärra jäi aga varakult emata ning kasvas oma isa ja tädi hoole all Tõstamaa mõisas.

Oma esimese hariduse omandas Alexander 1885-1886.aastal Tallinnas kellegi Roseni erapansionis, mis oli mõeldud just aadlilaste harimiseks. Keelte peale oli poisil varakult annet: kodukeelena õppis ta selgeks saksa keele, siis prantsuse keele, mis oli tollal aadlike hulgas väga moes ning ka eesti keele. Lisaks õppis ta koolis vene keelt, kreeka, ladina ning hiljem veel heebrea, sanskriti ja teisi idamaade keeli. *Fotol Alexander Tõstamaal 1888 või 1889.aastal.

Peale pansionit õppis noor mõisahärra edasi Pärnu Gümnaasiumis aastatel 1886-1894, kus omandas keskhariduse. 1894.aastal asus ta edasi õppima Tartu Ülikooli, kus oli tarkust omandanud ka tema isa August. Ülikoolis läks Alexander keelte-ajaloo teaduskeskkonda, mis oli üpriski ebatraditsiooniline valik, sest enamasti eelistasid aadlikud soliidsemaid erialasid nagu juura, arstiteadus vms.

Tegelikult Stael von Holsteinide perekond poisi valikuid heaks ei kiitnud, ent ka takistusi ei teinud, sest lootsid, et peagi otsustab noormees mõistlikuma erialavaliku kasuks. Seda aga ei juhtunud ning pere oli sunnitud noormehe valitud erialaga leppima. *Fotol Alexander Stael von Holstein tudengina 1895.aastal.

Tartu Ülikoolis alustas Alexander ka idamaade keelte uurimist ja õppimist. 1896.aastal suundus ta Tartust edasi õppima Saksamaale Berliini Ülikooli, kus õppis kolm aastat. 1900.aastal kaitses Alexander Halle Ülikoolis oma lõputöö, mis põhines vana india sanskriti keelsetel tekstidel ning temast sai doktorikraadiga idakeelte teadlane.
Peale kraadi omandamist otsustas Alexander tulla tagasi kodumaale, mis laiemas tähenduses hõlmas kogu Venemaad. Kuna Tõstamaal poleks idamaade keeltega midagi peale hakata olnud, asus siinne "tark parun" tööle hoopis Peterburi Ülikoolis Idateaduskonda.
Enne loengute andmist oli Venemaal kohustuslik sooritada vastava eriala magistrieksam, mis pidi tõestama pädevust sel ametil töötamiseks. Alexander sooritas eksami, kuid mitmetel põhjustel ei hakanud siiski paljude aastate jooksul loenguid andma, vaid töötas hoopis Venemaa Keiserliku Välisministeeriumi Aasia Büroos India Sektsioonis. Seal tegeles ta peamiselt tõlkimise ja dokumentatsiooniga. Teadustööd tegi ta oma vabast ajast.
Kui Alexander Stael von Holstein asus tööle Vene Keiserlikku ministeeriumi, siis tal seal väga palju tööd teha polnud. Seetõttu sai ta väga palju oma ajast pühendada budistlike tekstide uurimisele.

Indias oli Alexandri eriliseks huviks kohtuda India õpetlastega, kes räägivad sanskriti keelt ja hoiavad alal sanskriti traditsioone. Tema esimeseks suuremaks rõõmupuhanguks sel reisil oli juhtum, kus ta ühe tiigi kaldal kõndides märkas üht braahmani (õpetlast) pobisemas omaette sanskritikeelseid värsse. Holstein tundis need värsid ära, sest oli neid ise kunagi õppinud. Nii tekkiski parunil mõte proovida, kuidas temal nende värsside lugemine õnnestub. Kui braahman jättis oma värsside lugemise pooleli, siis Alexander jätkas värsi lugemist katkenud kohast. Ta oli äärmiselt rõõmus kui braahman temast aru sai.

Peale reisi jätkas Alexander oma tööd välisministeeriumis tõlgina, kuid üha rohkem hakkas ta tegelema teadusega, mida formaalselt tegi Peterburi Teadusteakadeemia Humanitaarosakonnas. Tema erihuviks oli tundmatute Kesk-Aasia päritolu käsikirjade uurimine ja dešifreerimine. Alles 1909.aastal võttis Stael Holstein vastu Peterburi Ülikooli pakkumise hakata seal õpetama sanskriti keelt. Ülikoolis oli tema ametinimetuseks privaatdotsent, tänapäeva mõistes lektor. *Fotol Alexander Stael von Holstein koos Rabindranath Tagorega 10.mail 1924 Pekingis

1912.aastal sõitis Alexander Ameerikasse, kus ta Harvardi ülikoolis, Charles R. Lanmani käe all õppis sanskriti keelt.
1914.aastal algas I Maailmasõda ning Peterburi Ülikoolis ning sh ka tema õpilaste arv kahanes järsult. 1916.aastal esitas Alexander Stael von Holstein nii ülikoolile kui valitsusele palvekirja jätkata oma teaduslikku tegevust välismaal ning mitte Indias, vaid hoopis Hiinas. Peagi sai ta loa sõita Hiinasse kaheks aastaks. Parun sõitis Venemaalt ära Pekingisse 1916.aasta kevadel ning kahe aasta asemele veetis Hiinas kogu oma ülejäänud elu ehk natuke rohkem kui 20 aastat.
Teadusliku tegevuse jätkamiseks Pekingis sai Holstein raha Venemaa valitsuselt ning tal olid sissetulekud ka Tõstamaa mõisast. Peale revolutsiooni 1917.aastal katkesid sissetulekud Vene valitsuselt. Kuigi mõis jätkas tööd, olid Holsteini järgnevad aastad Hiinas majanduslikult üpris rasked. Mõis võõrandati Holsteinidelt 1919.aastal. Enese ülalpidamiseks pidi Alexander leidma töökoha, kust sissetulekut saada. Kuna ta oli juba 41-aastane ning endiselt vallaline, ei olnud tal loota kellegi teise kui enda peale. Õnneks loodi Pekingi Ülikooli 1918.aastal uus koht, mille parun Hong Kongi Ülikooli juhataja soovitusel endale sai ning kus ta asus õpetama esimesena Pekingis sanskriti keelt. 1918-1922 töötas ta Pekingi Ülikoolis lektorina ning 1922-1929 professorina. Lisaks õppetööle jätkas Holstein oma teadustegevust ning üheks tunnustatumaks tööks on tema sanskriti keele taastamine läbi vanade hiinakeelsete tekstide. Samuti aitas Alexander haridusnõunikuna 1920ndatel uuel Hiina Vabariigi valitsusel üles ehitada kõrgharidussüsteemi.
1926.aastal hakkas Hiina Vabariik uurima endise Hiina keisripalee Keelatud linna kunstikogusid ning Tõstamaalt pärit "tark parun" oli esimene eurooplane, kes arvati selle palee kunstikogude uurimise komisjoni.

Lisaks töistele saavutustele oli parun tunnustatud kollektsionäär, kelle kollektsiooni kuulusid haruldased dokumendid ja ikonograafilised materjalid seoses budoloogia ja lamaismiga. Seltskonnaelus oli ta hinnatud kõnemees ning paljud tollal tuntud teadlased ja seltskonnaelu tegelased hindasid sõprust temaga kõrgelt. *Fotol Alexander Stael von Holstein Hiina viimase keisri Pu Yin'i pulmas.

Kogu oma elu pidas Stael Holstein end Eesti kodakondseks ning 1926.aastal asus ta oma volinike kaudu taotlema ka ametlikult Eesti kodakondsust, mille ta sai 1927.aastal ning talle väljastati Eesti Vabariigi välispass. *Fotol tunnistus, mis on esitatud Siseministeeriumi Administratsiooni Osakonnale Alexander Stael von Holsteini kodakondsuse kohta.

1927.aastal lõi Holstein Harvardi Ülikooli toetusel Pekingi Ülikooli juurde Sino-India Instituudi, mis uuris India ja Hiina muistseid tekste. Lisaks Pekingi ja Harvardi Ülikoolile toetati instituudi tegevust ka mitmete teiste asutuste poolt.

1928.-1929.aastal kutsuti Alexander uuesti Ameerikasse Harvardi Ülikooli Idateadusteosakonda külalisprofessoriks. Peale aastast töötamist nimetati ta Harvardi Ülikooli Kesk-Aasia filoloogia professoriks. Ameerikas oli Stael Holstein sama aktiivne seltskonnaelu tegelane kui Pekingiski. Ta osales bankettidel, konverentsidel, pidas kõnesid ning esines nagu tõeline härrasmees. *Fotol Alexander (paremalt esimene) koos Rootsi kroonprintsessiga 1927.aastal Pekingis

1929.aastal pälvis Alexander Prantsuse riigilt oma teenete eest teadlasena Prantsuse Auleegioni risti.

1929.aasta oli oluline aasta Alexander Stael von Holsteinile ka isiklikus elus. Ta abiellus 52-aasta vanusena baltisakslanna Olga von Gravega, kes oli endise Venemaa keiserliku kammerjunkru ja Vene-Eesti ajutise asjuri saadiku õde ning kes oli üks väheseid, kes valis elupaigaks Pekingi. *Fotol on Alexander koos oma abikaasa Olgaga oma maja trepil Pekingis, aasta on ilmselt 1934.

Stael von Holsteinide perre sündis kaks last, poeg Wolter ja tütar Maria Theresia.

Kindlad andmed küll puuduvad, kuid 1930ndatel olevat Holstein külastanud ka Eestit, siin siiski pikemalt peatumata. Enamuse oma viimastest eluaastatest veetis Alexander töötades Hiinas, kus ta oli nii kohalikus kui rahvusvahelises mastaabis väga tunnustatud teadlane ja seltskonnaelu tegelane.

Alexander Stael von Holsteini tervis halvenes 1930ndate alguses ning järgneva viie aasta jooksul muutus tema tervis nii viletsaks, et 1936.aastal Jaapanis reisil olles, oli ta sunnitud peagi koju tagasi tulema. Hoolimata oma pere ja sõprade murest ning arstide soovitustest, jätkas parun töötamist. Oktoobris 1936 otsustas Harvardi Ülikool anda talle aastase puhkuse tervise taastamiseks ning Saksamaale haiglasse minekuks, kuid oli juba liiga hilja.

Tõstamaa viimane mõisahärra, Alexander Stael von Holstein suri 16.märtsil 1937.

Artikli koostamisel kasutatud materjalid:

Wang Qilong "A brief review of Alexander von Stael-Holstein - a great scholar in asiatic studies." [news.vnu.edu.vn/ASEAN_centre/Paper%20of%20Prof%5B1%5D.%20Wang%20Qilong%20-%20Tsinghua.doc]

Märt Läänemets "Tõstamaa mõisa viimase omaniku Alexander Stael von Holsteini elu ja tegemised", loeng. Helisalvestis. Tõstamaa, 15.03.2007.